Kaader filmist «Red Planet» Foto: Repro

Marsimeeskonnal suureneb oluliselt ka läätsekae, viljakusvõime kadumise ning lastel tekkivate geneetiliste kahjustuste oht, leiti Ameerika Ühendriikide riikliku lennundusameti (FAA) uuringus.

Kosmilist kiirgust peetakse tänapäeval oluliseks faktoriks, mis piirab pikkade kosmoselendude võimalikkust.

«Ma ei näe võimalust, et see inimesel kahjuliku kiirguskeskkonna probleem saab lähiajal lihtsa lahenduse,» tunnistas uuringus osalenud Põhja-Arizona ülikooli füüsik Keran O'Brien.

«Muidugi võib Kuul ehitada tohutu kosmoselaeva, mille kaitsekilp säästab inimest kosmilisest kiirgusest,» arutles ta.

O'Brien lisas, et isegi sel juhul ei saa astronaudid ohutult reisida kaugemale kui 75 miljonit kilomeetrit, mis on umbes pool Maa ja Päikese vahelisest kaugusest.

Selline kosmoselaev võimaldab suhteliselt ohutuid reise Marsile ja Veenusele, ent mitte Jupiterile ja Saturnile, sõnas ta.

FAA uuringu kohaselt saavad astronaudid võimaliku 2,7-aastase marsireisi ajal kosmilist kiirgust ligikaudu 2,26 siivertit.

Sellest piisab, et 10 protsenti meestest ja 17 protsenti naistest haigestuksid hiljem surmaga lõppevasse vähivormi, leitakse uuringus.

Kõige väiksem oleks vähirisk vanematel meesastronautidel, ent naistele oleks marsilend pikema eluea ning rinna- ja munasarjavähi riski tõttu igal juhul kõige ohtlikum.

Uuringut juhtinud Wallace Friedberg viitas ka eksperimentidele, mille kohaselt põhjustab kosmiline kiirgus hiirtel «tõsiseid ajukahjustusi», mis viivad mälukaotuseni.

Ta lisas, et astronautide kaitsmiseks saab kosmoselaevale lisada kiirguse eest kaitsvaid kihte, ent sel meetodil on loomulikult omad piirid.

Friedbergi sõnul vähendavad kiirguskahjustusi ka missiooni lühem kestvus ning erinevad ravimid ja toidulisandid.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5