Ivika Heinola (vasakult), Kristi Kajak ja Maris Filippov muretsesid sügisel Tartu Ülikooli viimase kursuse arstitudengitena, kas residentuurikohti kevadel jätkub. Osutus, et jääb ülegi.

Tartu Ülikool otsib kolmapäevani kestva järelkonkursiga eriarstiks õppijaid 20 kohale viiel erialal. Peremeditsiini residentuuri oodatakse 14 soovijat, patoloogia ja kohtuarstiteaduse residentuuri kolme ning ühte nii gastroenteroloogia, radioloogia kui ka torakaalkirurgia erialale.

Kolm kuni viis aastat kestva residentuuri jooksul koolitatakse arstiteaduskonnas põhiõppe üldarstina lõpetanuid eriarstideks. Residentuuri õppekohti on tänavu plaanis avada 140 ja põhikonkursiga õnnestus neist täita 120.

Samal teemal: Juhtkiri: Arstide hiiliv defitsiit (19)

Kandidaatide nappus

«Osal erialadel polnudki tahtjaid, osal ei olnud sobivaid kandidaate, kes oleksid eksami läbinud,» võttis tulemused kokku arstiteaduskonna residentuuri spetsialist Tiina Lobjakas. Ta nentis, et järelkonkurssi on mõnel erialal ka varem tulnud välja kuulutada, aga nii palju kohti pole tema teada varem järelkonkursiga täita jäänud.

Lobjakas nentis reede lõunal, et selleks ajaks oli järelkonkurss toonud vaid kaks õppima asumise avaldust, radioloogiasse ja gastroenteroloogiasse. Ta lisas, et vastuvõtu viimased päevad loodetavasti ikkagi toovad avaldusi juurde.

Residentuuri spetsialist möönis, et juttudel noorte arstide välismaale minekust on küll alust, aga väga massiliseks seda tema meelest pidada ei saa. Tänavu põhiõppe lõpetanud sadakonnast noorest arstist 78 olevat siiski Tartu Ülikoolis residentuuri pürginud ja 67 ka õppima pääsenud.

Arstiteaduskonna internatuuri ja residentuuri prodekaan Raul-Allan Kiivet hindas välismaale siirduvate noorte arstide osakaaluks viiendiku lõpetajaist.

Soome eestlastest arstid

Tartu Ülikooli sisehaiguste resident Kristiina Sergejeva, kes töötab praegu Soomes Pori keskhaiglas, tunnistas, et ainuüksi selles riigis on eestlastest arste arvukalt. «Mul on selline tunne, et igas Soome haiglas on vähemalt üks eestlane, valvete ajal helistades saab päris tihti asju juba eesti keeles ajada,» kostis ta.

Sergejeva lõpetas arstiteaduskonna 2000. aastal ja on sestpeale Soomes töötanud. Ta ei salga, et just suurema palga pärast naaberriiki tööle läkski. Eestis saab praegu resident riigilt pärast maksude mahaarvamist umbes 4000 krooni kuus, Sergejeva kuutasu kirjutatakse Soomes samade numbritega, ainult et eurodes.

Sergejeva kinnitas, et tema plaan on tulevikus siiski Eestisse naasta, ent enamasti ei kipu välismaal arstiametit pidavad eestlased kodumaale. «Minu kursuselt on Soomes vähemalt viis-kuus inimest, lisaks teistes riikides,» teadis ta. «Nemad on küll öelnud, et jäävadki siia.»

Kiivet ei pea enda sõnul imelikuks, et noored välismaale lähevad, kas ajutiselt ennast täiendama või ka püsivalt sinna elama, kui palk ja töökeskkond sobivad. Tema sõnul pole olukord siiski veel traagiline.

«Ei tasu muretsema hakata alles siis, kui asi on traagiline,» lausus Kiivet. «Töökeskkond ja palgatase tuleks kujundada selliseks, et noored arstid tahaksid kodumaale tööle jääda.»

Samas toonitas Kiivet, et õige pea hakkab pensioniikka jõudma arvukalt arste, kelle kohtade täitmiseks praegu koolitatavast järelkasvust ei piisa. Noorte arstide välismaale siirdumine ainult kiirendab tööjõupuudust. Prognooside järgi ulatub arstide defitsiit lähikümnendil 200–300ni.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.78