Kolmeaastane Laura sõitis isa Margusega talulaadale loomi vaatama Tartust. Vasikaid silitades tunnistas tüdruk, et eriti meeldivadki talle lehmad.

Talupäevadel polnudki vist kaupa, mida lettidelt leida ei õnnestunud. «Tulin siia kasulikke oste tegema. Praegu on mul taskus Suveniiri kassett ja ostsin ka veespiraali,» kiitis endine põllumajandusminister Ivari Padar vastomandatud köögiriista sõrme otsas keerutades. «Siinne õhustik on eriline.»

Isegi muidu nii troopilisena näivad viinamarjad koos istikutega ilutsesid ühel Jäneda müügiletil. Ja veel täiesti kodumaised. «Kui taimede eest õigesti hoolitseda, võib neid meil ka lageda maa peal kasvatada,» selgitas Võrumaal asuva Pruuli talu perenaine Liia, kes tunnistas, et esialgu on kodumaistel viinamarjadel siiski rohkem uudistajaid kui ostjaid.

Uudsed õldikud

Kui hästi tahta, võib puupulkadest kõiksugu imeasju valmistada. Omapärase ideega tuli laadale Võrumaa mees Mati, kes müüs puidust õldikuid. Õldik on õllerest, mille võib mõnusalt käe otsa võtta, õllepudeleid täis laduda ja näiteks piknikule minna.

«Varem olin tööõpetuse õpetaja, aga see ju ei toida,» ütles Mati, kes Jänedal oli esimest korda ja kelle äri tema enda sõnul paraku kesiseks jäi. Eks uudsete asjadega tulebki harjuda, siis tekib ka ostjaid juurde.

Keset suurt sagimist hakkas silma pooleteise-aastane Hannes, kes kärus istudes hoidis ühes käes lutipudelit ja teisest ampsas hapukurki. Poisipõnni ema Helen on üritusest kohaliku inimesena alati osa võtnud, need olid tema jaoks 13. talupäevad.

«See on väga kihvt, kui pidu koju kätte tuleb,» arvas matemaatikaõpetaja ametit pidav Helen. «Kõige rohkem huvitavad mind lilled ja loomulikult leiab siit lastele rohkesti põnevust.»

Talumeestele pakkusid kõige rohkem huvi suured ja tänapäevased põllutöömasinad. Põlvamaalt Jänedale sõitnud Kuuba talu peremees Mati ütles pärast automaatkäigukastiga traktori kabiinis istumist, et uut masinat oleks tarvis küll. «Investeeringuid peab tegema,» kinnitas ta ja kiitis üritust. «Väga mõnus on, ööbisime telkides ja puha.»

Kahjuks oli masinaid sel aastal varasemast vähem. «Tänavu pole õiget tehnikanäitust,» kurtis ka Ivari Padar.

Oma masinatega Jänedale tulnud Sampo Grupp OÜ tootmisjuht Andrus teatas, et juba austusest talumeeste vastu ei jätnud tema tulemata. «Kui sind pole siin, ei ole sind olemas,» sõnas ta ja märkis, et huvi masinate vastu on meeldivalt suur.

Õigetelt talupäevadelt ei puudu mõistagi loomad. Kõige rohkem kippusid kohale tulnud lapsed just loomi vaatama ja katsuma. Imearmsaid vasikaid paitas õrnalt kolmeaastane Laura, kes koos isa Margusega Tartust talulaadale spetsiaalselt loomi vaatama sõitis. Loomad meeldisid talle väga. «Kõige rohkem meeldivad lehmad,» kinnitas ta.

Vasikatel juba igav ei hakanud, hetke pärast tuli loomakesi silitama järgmine tütarlaps, sedapuhku kolmeaastane Saara. Tema ema Pille kinnitusel on Saara kinnisidee tegelikult omale huulepulk osta, kuid loomad kaalusid selle hetkeks üles. «Poleks uskunudki, et siin nii suur laat on,» imestas Tartust saabunud koduperenaine Pille, kes lubas ka järgmisel aastal teekonna Jänedale ette võtta.

Taignarull abielunaisele

Kui laadamelu ajal järjekordne vihmasabin algas, lippasid inimesed müügiputkade serva alla või mõnda suuremasse hoonesse varjule. Nii sai tehtud nii mõnigi seni plaanimata ost.

Puuesemete leti juurde lipanud daamid arutlesid omavahel, mida osta. «Kingin sulle taignarulli,» osutas üks naerdes puust köögiriista suunas. «Oh, milleks, mul pole ju meest,» arvas teine.

Talupäevad ei piirdunud üksnes kauplemisega, peeti seminare ja kõnekoda, kus asjatundjad põllumeeste küsimustele vastasid. «Nüüd on see kõnekoda üks titemäng. Kui mina koos Laariga omal ajal vihaste põllumeeste küsimustele vastasin, olid ikka kired õhus,» meenutas Ivari Padar oma ministripõlve.

Nii nagu kõik eeltoodu, kuulub korraliku talumeeste ürituse juurde ka suur simman. Õhtul kogunesid nii maamehed kui ka linnavurled Musta Täku talli, kus keerutati tantsu Kukerpillide saatel.

Pidutseti mis pidutseti, aga järgmisel hommikul olid vaprad kaupmehed jälle lettide taga ja ostjad nende ees kõike head-paremat uudistamas. Ka ilmataat oli pisut leebem ja lasi päikesekiirtel laadaliste palgeid silitada. Jäneda talupäevadel tundis igaüks maahõngu.

«Aasta pärast kohtume,» hõikas üks laadaline üle õla selja taha jäänud piletimüüjaile.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5