|
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul oleks linnas, kus elab ligi kolmandik
riigi rahvastikust ja ligi pooled Eestimaa venelastest, juba ammu tulnud välja
töötada vastav programm, nagu seda on teinud teised mitmerahvuselised linnad
Euroopas ja Ameerikas.
«Just Tallinn muutus aprillisündmuste areeniks ja me peame kasutusele võtma
kõik võimalused, et meie linna elanikud võiksid endid siin turvaliselt
tunda,» märkis Savisaar, kes lisas, et eestlaste ja eestivenelaste konflikti
süvenemine ohustab Eesti rahvuslikku julgeolekut.
«Eestlastel on rohkem kaotada kui siinsetel venelastel, meil on kaotada ei
rohkem ega vähem kui oma riik,» toonita Savisaar seejuures.
«Selleks, et meie riik püsiks, peavad aga ka siinsed venelased tunnustama
seda maad oma riigina. Et nad seda teeks, peab see riik mitte ainult näiliselt
vaid ka tegelikult kuuluma kõikidele siin elavatele inimesele. Teisiti pole ka
eestlastel Eestis tulevikku».
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul peavad linna kodurahu programmi
saavutusena ka eestivenelased tundma, et neil on siin võrdsed võimalused ja et
kõikidele rahvusgruppidele saab osaks võrdne kohtlemine.
Jäppinen leidis, et taunitav on olukord, kus 91 protsenti vene noortest on
veendunud, et neil on märksa suurem tõenäosus jääda töötuks kui eestlastel - see
tekitab tema hinnangul ebakindlust ja ei motiveeri edasi õppima.
«On äärmiselt negatiivne diagnoos, et vaid 4 protsenti 15-29 aastastest
eestivenelastest arvab, et neil on eestlastega võrdne positsioon ning vaid 5
protsenti samast vanusegrupist näeb võimalust pürgida juhtivale ametikohale,»
tõi ta veel näiteks.
Sellest tulenevalt ei näe vene noored Jäppineni sõnul Eestis perspektiivi ei
elamiseks ega hariduse omandamiseks Eesti ülikoolides.
«Tallinnas peab olema võrdsus võimalustes omandada kvaliteetne haridus, tuleb
motiveerida just noori eestivenelasi ühiskondlikus elus osalema ja tagada
kõigile võimalus töötada ükskõik millisel ametikohal sõltumata tema rahvusest,»
rõhutas abilinnapea.
«Neid tuleb kaasata poliitikasse ja ühiskondlikku tegevusse, et nad reaalselt
saaksid osaleda ühiskondlikus elus. Need on eesmärgid, mis Tallinn on enda ette
seadnud,» lisas ta.
Foorumil esinesid ettekannetega ka Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi
sotsioloog Iris Pettai, kes kõneles integratsiooniprogrammi eesmärkidest ja
oodatavatest tulemustest ning Majanduse Juhtimise Instituudi rektor Hanon
Barabaner, kes kõneles teemal «Majandus ja integratsioon».
Iris Pettai märkis, et kodurahu taastamise esimesteks sammudeks peab olema
kujunenud olukorra igakülgne analüüs. Barabaner küsis aga oma esinemises otse,
et miks pole Eesti valitsus kaasanud ühiskondlik- poliitiliste küsimuste
lahendamisele kohalikku vene intelligentsi.
Seekordsel foorumil moodustati viis töörühma, kes juba juulikuus alustavad
tööd kindlates probleemvaldkondades.
Töörühmadesse kutsutakse nii eestlasi kui ka venekeelse elanikkonna
esindajaid, sealhulgas rahvusvähemuste ühenduste liidreid, rahvusküsimuste
spetsialiste, teadlasi-analüütikuid, linnajuhte, riigikogu liikmeid ja
teisi.
Töörühmade tegutsemissuundadeks saavad olema: Võrdõiguslikkus ja
seadusandlus, Vene noorte tulevik Eestis ja kvaliteetse hariduse tagamine,
venekeelse kogukonna ja eestlaste kultuurielule ühisosa leidmine, senise
integratsioonipoliitika plussid ja miinused ning info ja meedia, teatas Tallinna
pressiteenistus.
Igas valdkonnas on asjaosaliste arvates terve rida probleeme, mida tuleb
kaardistada, analüüsida ja leida viisid nende lahendamiseks.
1. oktoobriks peavad valmima töörühmade aruanded, millele tuginedes
töötatakse 30. novembriks välja Tallinna kodurahu ja leppimise programm.
Järgnevad avalikud diskussioonid, mille käigus programmi täiendatakse ja
arendatakse. Tallinna kodurahu ja leppimise programm käivitub 1. jaanuaril
2008.
Esimene Kodurahu foorum toimus 4. mail, kus otsustati muuta see alaliselt
tegutsevaks organiks. Initsiatiivgrupp töötas välja edasise tegevuse kava, mille
esimesteks reaalseteks sammudeks on äsjased otsused, märgitakse Tallinna
pressiteenistuse teates. Toimetas PM Online |
