Baltoscandali avaõhtul näidati kohe ühte peaesinejat.
Rakvere keskväljakul astus ette Volksbühne – René Polleschi «Pablo in der
Plusfiliale». See tekitas küsimusi vist kõigis, kes seda nägid.
FÄÄRI SAARED on tillukesed, kuid suviti kihab seal vilgas kultuurielu, tuues kokku huvilisi ja tegijaid igast ilmakaarest. RIINA LUIK käis Fääride suurimal suvefestivalil ja veendus, et eestlasteta ei saada sealgi hakkama. Fäärlased aga vallutavad sel nädalavahetusel Muhu ja Ruhnu.
Kui üldse kellegi kohta sobib Fääridel sõnapaar «mees
nagu orkester», siis on see mees vaieldamatult Kristian Blak: muusik, helilooja,
pedagoog ja saareriigi muusikaelu edendaja – kõiki neid ameteid peab ta muidugi
ühekorraga.
Psühholoogilis-müstiline põnevik «Lemming» tõotab
esmapilgul rohkem kui lõpuks välja annab, ent tippklassi näitlejatega lavastatud
ebatavaline linalugu suudab vähemalt esimeses pooles perfektselt pinget
hoida.
Baltoscandali avaetendus «Set Up» puges naha vahele. Kartsin hullemat – mis sest et Rui Horta on Euroopas kõva nimi, Frankfurdi S.O.A.Pi tantsuteatri endine juht, kes praegu rajab Portugalis 16. sajandist pärit kloostrisse interdistsiplinaarset tantsukeskust.
Millised Twaini raamatud teile meeldivad? Mulle
meeldivad nad kõik, nii palju kui neid eesti keeles on. Tont teab, mitu korda
sai lapsepõlves loetud «Tom Sawyerit» ja «Huckleberry Finni» – arvan, et mitte
vähem kui Lutsu «Kevadet». Elu 19. sajandi Ameerika väikelinnas ei erinenud
elust 20. sajandi Otepääl kuigivõrd.
Kui me mõistame teatrit kui väärikat hoonet ja kultuurimõisat, väärikust tõstvat institutsiooni ja tahame, et ta garderoobist peale hakkaks, võime Houkka Brosi etendusesaali sisenedes pisut segadusse sattuda.
Vanemad uudised
