Muuseumid alustavad jahti hiigelrahale
02.06.2008 00:01
Kaire Uusen, Postimees
Valitsus lubab arendatavatele kultuuriobjektidele kuni pool miljardit
krooni eurotoetust, et muuta Eesti turistidele ligitõmbavamaks. |
| |
|
 |
Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht Kaidi Tago näitab kavandatava uue muuseumihoone maketti. Selle rajamiseks ja kõigi muude plaanide elluviimiseks loodab Eesti Rahva Muuseum saada maksimaalse toetuse – 500 miljonit krooni.
Foto: Sille Annuk |
|
|
|
|
Et Eesti on kerkinud hindade ja vähese atraktiivsuse pärast turiste kaotanud, jagatakse Euroopa regionaalarengu fondi rahast Eesti tähtsatele kultuuriobjektidele kokku ligi 800 miljonit krooni.
Regionaalminister Siim Kiisleri sellekohane määrus kirjutati alla eelmisel nädalal ja jõustub lähiajal. Selle toetuse taotlejal peab aga Kiisleri sõnul täidetud olema üks tingimus – turismiobjekt peab päevas suutma vastu võtta vähemalt tuhat inimest.
Avaliku konkursi tulemuste põhjal makstav väikseim toetus on 50 miljonit krooni, kuid projektile, mis tõotab tõelise turismimagneti sündi, lubatakse kuni 500 miljonit.
«Tänapäeva noored ei jää silmitsema traditsioonilisi vitriine, vaid see peaks olema midagi erilist. Et selle pärast sõidaks inimesed Eestisse,» selgitas Kiisler ootusi.
Hotellidel ja kohaliku tähtsusega vaatamisväärsustel šanssi pole. «Inimene ei sõida mingisse Eesti linna sellepärast, et seal hotelli külastada,» rõhutas minister. Samas pole mingit garantiid, et euroraha abil soovitud eesmärk saavutatakse. TÜ Pärnu kolledži dotsendi Heli Toomani sõnul on rahaline toetus küll vajalik, aga riskid jäävad.
Eesti Rahva Muuseum
«Miljoneid võib jaotada, aga kui Eesti on endiselt kättesaamatu, kui hinnad muutuvad liiga kõrgeks, siis ei pruugi ka turismimagnet soovitud tulemust tuua,» tõdes Tooman.
Üks turismiobjekt ei tee imet, sest edu sõltub ka infrastruktuurist, raudtee- ja lennuliikluse olemasolust ning kindlasti hindadest. Toomani sõnul võib Eesti kiidelda peamiselt Helsingi-Tallinna vahelise tiheda laevaliiklusega.
Kiisler tunnistas, et kuigi toetussummad on välja kuulutatud, jätab valitsus endale õiguse nende jaotamist muuta. «Sõltub sellest, kui palju tõsiseid taotlusi tuleb,» nentis Kiisler. «Kui on suur ja hea objekt, siis võib see saada üle poole rahast ja teistele jääb vähem.»
Samas ei välista Kiisler, et toetust antakse rohkematele taotlejatele, kuid vähem.
Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Krista Aru tunnistas, et nemad loodavad saada just pool miljardit, sest plaanid on vägevad. Aru sõnul tahab ERM esitada endast ja oma kultuurist lugupidava maa ja rahva loo, mis kajastub ERMi näitustes, igapäevastes töödes ja korraldatavates üritustes.
«See lugu peab puudutama ka Eestit külastavaid turiste, tekitades neis kustumatu soovi üha rohkem teada ja osa saada selle maa ja rahva eneseteostuse teest ja praegustest võimalustest,» rääkis Aru.
Narva muuseumi direktor Andres Toode tunnistas, et ka Hermanni kindlus vajab tohutult palju raha, sest osa kindlusest on sõjaajast saadik restaureerimata.
«Kunagi lõime kõik kokku ja see summa tuli õudukas, 200 miljoni kanti,» ütles Toode. Sestap jagati tegevus viie-kuueaastasteks etappideks. Iga etapi investeeringu summa on 50 miljonit krooni ja seda summat loodetakse nüüd ka saada.
«Me oleme võimekad taotlejad. Meid ei häiri absoluutselt, et läheb avalikuks taotlemiseks,» kommenteeris Toode, kes lubab eurorahaga teha korda Narva linnuse kolmanda korruse, ehitada uue sissekäigu, fuajee ja kaks lifti.
«Rajame uue muuseumipoe ja piletikeskuse ja teeme korda ka muuseumi ees oleva pargi ning linnusehoovi,» loetles Toode plaane.
Üks põhjuseid, miks Eesti on turistide meelitajana kehvapoolne, on Toode hinnangul klienditeenindus. «Inimene tuleb tagasi sellisel juhul, kui sa ületad ta ootusi. Kui sa pakud aga ootustele vastavat teenindust, nagu Eestis, siis see turisti tagasi ei too,» tõdes Toode.
Kuid ta usub, et meilgi oleks võimalik leida sama vägev tõmbenumber, nagu näiteks Rootsis avatav ABBA muuseum või Euroopa linnade kuulsad muuseumid.
Uued ideed oodatud
«Kindlasti tuleb seada eesmärk, et tulla millegi nii võimsa peale, mida mujal pole tehtud,» ütles Toode. Näiteks armastatakse Eestis tema sõnul korraldada keskaja päevi. Turistimagnetiks muutuksid need üritused siis, kui seal kasutatav tehnika, relvad ja riided oleksid tõepoolest sellele ajale vastavalt tehtud.
«Enamasti tehakse aga nii, et minnakse poodi, ostetakse hunnik kangast, õmmeldakse see kokku. See on karneval!» kritiseeris Toode.
Lisaks valitsuse investeeringute kavas ette nähtud toetusele, mis on mõeldud riikliku tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektidele, plaanib Eesti riik Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) vahendusel investeerida aastani 2013 turismi tootearendusse ligikaudu 1,6 miljardit krooni.
Sellest summast 423 miljonit krooni on kavas suunata eraettevõtete arendatavatesse turismitoodetesse ning 1,2 miljardit krooni avaliku sektori ja mittetulunduslike ettevõtete arendatavatesse turismitoodetesse ja turismi tugiinfrastruktuuri.
Euroraha
• Üleriikliku tähtsusega turismi- ja kultuuriobjektid võivad saada regionaalarengu fondi rahadest kokku ligi 800 miljonit krooni toetust.
• Väiksem toetus on 50 miljonit, suurim 500 miljonit krooni
• Kava koostamiseks saab siseministeeriumi regionaalpoliitika büroosse esitada eeltaotlusi kahe kuu jooksul pärast regionaalministri määruse jõustumist.
• Eeltaotluse esitamise ajal ei pea projekt veel koos olema.
• Aprilli lõpus oli Eestis avatud 29 ELi toetusprogrammi, mille kogumaht on 27 miljardit krooni. Avamata programmide maht on 26 miljardit.
Allikas: PM, rahandusministeerium
|
|
|
|
|
