USA Harvardi ülikooli ja Iisraeli Bar-Ilani ülikooli teadlaste kinnitusel kuuluvad 11 200 – 11 400 aasta vanused söestunud viigimarjad sorti, mis sai kasvada ainult kultiveeritult.

See näitab teadlaste kinnitusel, kui ammu läksid inimesed küttimiselt ja koriluselt üle põlluharimisele.

Üheksa 18-millimeetrise läbimõõduga viigimarja ning 313 viigimarja tükki leiti Jordani jõe orus asunud varajasest kiviajast pärinevas külas Gigali I tehtud väljakaevamistel.

Viigimarjade lähem uurimine näitas, et nende puhul oli tegu isetolmleva liigiga, mis on sarnane tänapäeval kasvatatava liigiga.

Looduses hakkasid geneetilise mutatsiooni tõttu levima isetolmlevaid viigipuliigid ning kuna neil puudusid seemned, ei saanud nad ise paljuneda ja vajasid selleks abi.

«Kui viigimarjaliik muutus isetolmlevaks, pidid inimesed märkama, et uusi puid juurde ei teki ja just see viis viigimarjade kultiveerimiseni,» ütles Ofer Bar-Yosef Harvardi ülikoolist.

Ta lisas, et põllumajanduse juuri tasub otsida just nimetatud liiki viigimarja kultiveerimise algusest ning inimese abita oleks see liik välja surnud.

Lisaks viigimarjadele leidsid arheoloogid odra, metsiku kaera ja tõrude jäänuseid ning teadlaste arvates viitab see sellele, et kiviaja inimesed pidasid küll jahti, kuid tegelesid juba ka põllumajandusega.

Uurijate kinnitusel tõendavad söestunud viigimarjad seda, et viigipuid hakati kasvatama enne nisu, otra ja juurvilju.

Toimetas Inna-Katrin Hein