|
Uute kevlarist Saksa kiivrite kuju on sarnane USA kiivrite omale ning ka
nende kaitseomadused on sarnased, kuid seejuures on Saksa kiiver Ameerika omast
mõnevõrra kergem.
Kaitsejõudude peastaabi logistikaosakonna staabiveebli Siim Toomiku sõnul on
uute kiivrite teiseks oluliseks erinevuseks paremad kinnitusrihmad.
«Kui USA kiivril oli kaks kinnitusrihma kinnituspunktidega mõlema kõrva
juures, siis Saksa kiivril on rihm ka kukla peal, mis ei lase kiivril alla
vajuda, kui selle külge on kinnitatud öönägemisseade,» selgitas Toomik.
Samuti on uutel kiivritel peaskandmiseks ka mugavam sisu kui praegu
kaitseväes kasutusel olevatel. Uus kiiver kaalub 1,5 kilo.
Ka Saksa Bundeswehri poolt kasutatav kiiver maksaks Toomiku sõnul poes umbes
2000 krooni, kuid Eesti kaitsevägi saab need kätte 800 krooniga.
Uusi kiivreid hangitakse kahes suurused – numbrist 57 suurematele ja
väiksematele peadele. (üldse toodetakse suurusi 51-54, 54-57, 58-60, 61-64).
Esmajoones saavad uued kiivrid pähe välismissioonidele minevad
kaitseväelased, elukutselistest sõduritest koosnev Scoutspataljon ning 1.
jalaväebrigaadi ajateenijatest koosnevad üksused.
Staabiveebel Toomiku sõnul varutakse selle aasta lõpuks uued kiivrid ka
reservis olevate üksuste tarbeks ehk kokku kogu 16 000-mehelisele kaitseväe
operatiivstruktuurile.
Kaitseväe vanad USA kiivrid antakse üle Kaitseliidule, mis praegu kasutab
peamiselt Rootsi päritolu metallist peakatteid.
«Vanad Rootsi kiivrid vaadatakse üle, kasutamiskõlbmatud kiivrid lähevad
hävitamisele, ülejäänud jäetakse aga lattu sõjaaja täiendusreservi jaoks,» lisas
Toomik.
Uute Saksa kiivrite näol on tegemist viienda kiivritüübiga, mida
taasiseseisvunud Eesti kaitsevägi kasutab – varem on sõdurite päid ehtinud ka
Vene, Taani, Rootsi ja Ameerika kiivrid.
Staabiveebel Toomiku kinnitusel peaksid kõik 1. jalaväebrigaadi sõdurid selle
aastakümne lõpuks varustatama ka kuulikindlate vestidega, mida praegu kasutavad
juba Iraagis ja Afganistanis tegutsevad missiooniüksused. |