«Erinevatel hinnangutel tuuakse Eestisse aastas kokku kusagil 9000 tonni uusi rehve ning sama suur kogus tekib aastas ka kasutatud rehve. Kui siia juurde lisada veel viimaste aastakümnete jooksul kusagil lihtsalt vedelevad rehvid, siis saama arvestatava koguse,» ütles Rehviliidu tegevjuht Kaur Kuurme.

Samal teemal: Uus ja võimas rehvipurustusmasin neelab kõik Eesti vanad kummid

«Kuna vanarehvid on võrreldes näiteks paberpakenditega keskkonnaohtlikud jäätmed, siis tuleb neid käidelda ja saadud materjali keskkonnasõbralikult taaskasutusse  suunata,» lisas Kuurme.  

Rehviliidu andmetel jõuab praegu vanarehvidest jäätmekäitlejateni ligi 25 protsenti.

MTÜ Eesti Rehviliit soetas Saksa päritolu rehvipurusti osaühingult WEIMA Baltic.

«Uue rehvipurusti puhul suur pluss see, et seda on võimalik hakata tulevikus Eestimaa erinevatesse kogumispunktidesse transportima ja rehve ka kohapeal purustama,» lisas Kuurme.

Kuurme sõnul suunatakse purustatud rehvidest saadud materjali praegu valdavalt prügilatesse kattematerjaliks ja osa kasutatakse ära teetöödel.

«Täiendavalt uurime võimalusi, kuidas saaks hakata rehvitükke kasutama energiatoormena,» ütles Kuurme.

MTÜ Eesti Rehviliit transpordib üle Eesti kokku kogutud rehvid Tallinna lähedal asuvasse Jõelähtme prügilasse, kus need rehvipurusti abil purustatakse. Rehvide purustamine toimub praegu vaid Jõelähtme prügilas seetõttu, kuna seal on olemas  vajalikud tingimused rehvipurusti tööks ja rehvipuru keskkonnasõbralikuks käitlemiseks.

Täpsemat infot vanade rehvide kogumispunktidest leiab Rehviliidu koduleheküljelt.

Toimetas Peeter Kuimet, PM online