Täna Eesti Pangas esitletud tööturu ülevaatest selgub, et kui mitteaktiivsete töötute arv püsis mullu peaaegu muutumatuna, hakkas neljandas kvartalis siiski rohkem kui 3000 seni mitteaktiivsete hulka liigitatud inimest tööd otsima.

Eestis pole mitteaktiivsete tööotsijate arv oluliselt muutunud 1999. aastast saadik, neid on ka viimastel andmetel ligikaudu 390 000.

Tööturuametis oli eelmise aasta detsembri seisuga arvel vaid 22 261 töötut. Ennast töötuks registreerivate inimeste arv vähenes aasta keskmisena varasemaga võrreldes ligi 30 protsenti.

Ka sel aastal on registreeritud töötute arv samas tempos vähenenud.

Tööpuudus vähenes 2005. aastal igas vanusegrupis. Noorte tööpuudus vähenes samas vaid eestlaste hulgas, vene noorte hulgas on töötute arv endiselt kõrge.

Suuresti on tööpuudust vähendanud Eesti kodanikele aasta-aastalt üha avaramaks muutuvad võimalused asuda tööle teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.

2006. aastal prognoositakse nende võimaluste avanemist veelgi, sest lahti läksid veel mitme riigi tööturud. 1. maist kadusid täielikult Soome, Hispaaniasse ja Portugali tööle siirdumise piirangud.

Eestis kasvas töökohtade arv mullu üksnes teenindussektoris, mis on ka loogiline, sest 2004. aastal täheldati selles sektoris olulist töökohtade vähenemist.

Tööstuses töökohti pärast kahte eelnenud kasvuaastat juurde ei tulnud.

Tööhõive ülevaatest selgub, et sarnaselt teiste Euroopa riikidega peab ka Eesti üsna pea tegema inimeste tööturul hoidmiseks tööhõivepoliitikas olulisi muudatusi.

Tööealine elanikkond kahaneb Eestis sarnaselt teiste liikmesriikidega kiiresti.

Koos töötute arvu vähenemisega on see märk sellest, et riik peab kiiresti kaaluma võimalusi, kuidas eakamatele inimestele jõukohast tööd kindlustada.

Võrreldes teiste euroliidu riikidega on meil rahvastiku tööle rakendamise protsent oluliselt väiksem. Positiivseks märgiks loetakse uuringu järgi 50-74-aastaste naiste üha aktiivsemat tööturule naasmist.

Tööhõive kasv 15-74-aastaste hulgas on samas jäänud küllaltki tagasihoidlikuks, siirdudes 56,8 protsendilt 57,9 protsendile.

Kõige olulisem läinud aastal vastu võetud töölepingu seaduse muudatus peaks vanemaealise elanikkonna tööhõive võimalusi veelgi parandama, sest enam ei tohi tööandja töölepingut töötaja vanuse tõttu lõpetada.

Kui varem oli tööandja jaoks pensioniealise või peatselt sinna ikka jõudva töötaja värbamisel makstav koondamistasu null, siis nüüd on see võrdne kõigi teiste töötajatega.

Eesti elanikkonna vananemine riigieelarvele hetkel olulist mõju ei avalda, sest Eesti pensionireformi loetakse Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes edukaks.

2006. aasta jaanuarist tõusis töötasu tulumaksuvaba miinimum 1700 kroonilt 2000 kroonini ja tulumaksu määr vähenes 24 protsendilt 23 protsendile.

2007. aastal jääb maksuvaba miinimum muutumatuks, kuid tulumaksumäär langeb veel täiendava protsendipunkti võrra.

Toimetas Rando Tooming, PM online