Kunagine Föderaalse Juurdlusbüroo asedirektor W. Mark Felt tütre Joan Feltiga. Foto: AFP/SCANPIX

Alalõpmata lekkivas Washingtonis suudeti seda saladust hoida üle 30 aasta. Kuni üleeilseni, mil müügile jõudnud kuukirja Vanity Fair uues numbris avaldab nüüd 91-aastane Felt kogu tõe: enamik siseinfot Watergate’i kohta pärines temalt.

Teisipäeva südapäeval, kui Vanity Fairi esimesed koopiad Ameerika telejaamadeni jõudsid, puhkes tõeline maru.

Paljud kommentaatorid ei uskunud esmalt, et kolm aastakümmet kestnud spekulatsioonid selle üle, kes Nixoni Valgele Majale lähedal seisnud isikutest presidendile haua kaevas, on läbi saanud.

Selgitav artikkel

Watergate’i paljastamises põhirolli mänginud Washington Posti ajakirjanikepaar Bob Woodward ja Carl Bernstein ning lehe tollane toimetaja Ben Bradlee, ainsad, kes allika nime teadsid, keeldusid esmalt Felti pihtimust kommenteerimast, viidates kunagisele lubadusele avaldada kogu tõde Deep Throati kohta alles pärast ta surma.

Et aga spekulatsioonitorm tund-tunnilt üha ägenes, muutsid nad pärastlõunal meelt. Õhtu hakul ilmus Washington Posti internetiväljaandesse Woodwardilt kinnitus, et Felt oli tõepoolest mees, kellelt enamik Watergate’i infot pärines.

Eile teatas leht, et tänases numbris on Woodwardilt pikem artikkel kogu loo kohta, kus ta muu hulgas meenutab romantilist salapära, mis Deep Throati afääri ümbritses.

Kohtumissoovist oli ta allikale teada andnud oma korteri rõdul olevasse lillepotti punast lipukest torgates. Kohtumise aja oli ta saanud teada matile jäetud New York Timesi 20. leheküljele sirgeldatud kellalt.

Kartis põlu alla sattuda

Oma otsust see aastaid paljude fantaasiat ergutanud salapärane tõerääkija lõpuks pensionile saata põhjendab Felt Vanity Fairis sooviga enne surma kõik südamelt ära rääkida.

Mehe sõnul võitles ta aastaid kartusega, et võib end Deep Throatiks kuulutades sattuda tollal hammasrataste vahele jäänud vabariiklaste põlu alla.

Kuid esimesed reaktsioonid olid tunnustavad. Enamik ameeriklasi peab Watergate’i paljastamist positiivseks, sest see avas esmakordselt USA kõrgpoliitika sügavad telgitagused ja seal valitsenud küünilisuse. Seega, Felt riskeeris õige ürituse nimel.

Kuid teleekraanidel oli ka kriitikuid, kelle hinnangul kuritarvitas Felt riigiametnikuna oma ametikohta ja ligipääsu salajasele infole ning selline käitumine on taunimisväärt.

Ajaloolaste sõnul ei olnud Felti ülestunnistus siiski ehk nii sensatsiooniline, kui meedia seda nüüd püüab näidata.

Ühelt Nixoni võimuajal Valges Majas tehtud helisalvestuselt on kuulda, et president kahtlustas FBI asedirektorit meediale info andmises juba 1973. aasta veebruaris, kohe pärast esimesi paljastusi Watergate’i kohta Washington Postis. Felt eitas tollal süüdistusi kategooriliselt.

USA ajakirjandusajaloos oli Deep Throati kasutamine üheks esimeseks korraks, kui reporterid niivõrd ulatuslikult oma artikli neile teada olevale, kuid avalikkuse ees anonüümseks jäänud allikale rajasid.

Felti loo puhul märgitakse nüüd tunnustavalt, et Washington Posti reporterite ja toimetaja kolm aastakümmet kestnud vankumatu sõnapidamine on kinnituseks, et ajakirjanike seas on neid, keda saab usaldada.

Pärast mitmeid suuri meediaskandaale, mille on põhjustanud nimetuks jäänud allikad, soovitavad paljud USA meediaorganisatsioonid siiski anonüümsete allikate kasutamist piirata.

Eriti teravalt kerkis teema üles pärast nädalakirjas Newsweek ilmunud uudist Kuubal Guantánamo vanglas toimunud koraani rüvetamise kohta.

-----------------------------------

Mis oli Watergate?

Skandaal sai nime Washingtonis asuva hotelli- ja bürookompleksi järgi, kus asuvasse demokraatliku partei valimisstaapi 1972. aastal sisse murti. Washington Posti ajakirjanike põhjalik juurdlus näitas, et operatsioonist oli teadlik ka tagasivalimist taotlenud vabariiklasest president Richard Nixon, kuigi ta seda esialgu eitas. 1974. aastal astus Nixon nende süüdistuste tõttu ametist tagasi.

Miks «Sügav Kurk»?

Nime (ingl k Deep Throat) sai salaallikas 1970. aastate alguses vändatud ja ootamatult populaarseks saanud poolpornograafilise filmi järgi.

On märkimisväärne, et ka selle pornofilmi kangelasi tuletati Ameerikale hiljuti uuesti meelde. Aasta alguses USA kinodes jooksnud dokumentaalfilm «Sügava kurgu» valmimise, menu ja tegelaste edasise saatuse kohta on nukra alatooniga. Linda Lovelace, kes kehastas filmis peaosalist, tunnistas dokumentaalis, et tollane kuulsus rikkus ta edasise elu ja eneseusu sai ta tagasi aastaid hiljem, olles leidnud Jumala.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0