Eelmise aasta 24. septembril hääletas Euroopa Parlament sisse olulised muudatused Euroopa Komisjoni poolt esitatud tarkvara patenteerimise direktiivi, saates selle uueks läbivaatamiseks Euroopa Liidu Ministrite Nõukogusse.

Nende muudatustega välistati võimalus kasutada direktiivi vaba tarkvara leviku piiramiseks.

18. mail toetas aga ka Eesti Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus nimetatud direktiivi sisuliselt algsel kujul Euroopa Parlamendile tagasi saatmist. Samas on ka Eesti ametnikud leidnud, et nimetatud direktiiv pole vastavuses Eesti huvidega.

Atonen peab Laari esitatud arupärimisele vastates selgitama, miks ta otsustas toetada Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus nimetatud direktiivi Euroopa Parlamenti endisel kujul tagasisaatmist.

Ühtlasi küsib Laar, kuidas käib selline Eesti ettevõtluse huvisid kahjustav käitumine kokku Reformierakonna valimislubadusega «Hoia Eesti edu!». «Kas selline lömitamine on kooskõlas Reformierakonna lubadusega, et «Eesti peab jätkama sirge seljaga»?,» märkis Laar.

Erinevalt ajakirjanduse ja huvigruppide poolt ekslikult kasutusele võetud terminist «tarkvara patenteerimine», sätestab direktiivi eelnõu reeglid tehnoloogiliste leiutiste patentimiseks mille koosseisus sisaldub tarkvara. Eraldi on ära märgitud, et tarkvara iseseisvana patenteerida ei ole võimalik, kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Direktiiv ei muuda ka üldisi patendiõiguse põhimõtted, mille kohaselt leiutis on patenditav juhul kui ta on uus, omab leiutustaset ning on tööstuslikult kasutatav.
Kohustus tagada kaitse mistahes tehnikvaldkonna leiutisele on olemas Eesti patendiseaduses ka täna ning see põhimõte ei muutu.

«Antud teemast on saanud üle-euroopaline ja kohalik valimispropaganda objekt ning kasutatakse ära hirme suurfirmade ning seadusandluse ees,» kommenteeris minister Atonen Mart Laari poolt avaldatud süüdistusi.

«Direktiivi vastaste üks põhiargumentidest on, et loodavat regulatsiooni hakatakse liiga vabalt tõlgendama ning seeläbi muutuvad patenteeritavaks ka need leiutised, mida direktiivi loojad pole algselt silmas pidanud,» lisas ta.

«Õiguskindluse tagab aga asjaolu, et juhul kui siseriiklikus kohtupraktikas tekib küsimus antud direktiivi tõlgendamise osas, peavad rahvuslikud kohtud küsima seisukohta Euroopa Kohtult, kelle siduv otsus tagab ühtse tõlgenduse kõikides liikmesriikides,» lisas Atonen.

«Eelnõu ei luba patenteerida tarkvara iseseisvalt, vaid seda ainult tehnilise leiutise osana,» kinnitas Atonen.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.44