Euroopa Liitu tuntakse kui tolliliitu, mille sees kaubad ja teenused saavad vabalt liikuda. Paradoksaalselt on selle ülima sisemise vabaduse kõrval Euroopa Liidu väliskaubandus ülimalt reguleeritud ja piirangutega pikitud.

Üldiselt on maailmas tavaks, et siseturgu kaitstakse kõikvõimalike tolli piirangutega. Euroopa Liit on läinud teist teed ja seadnud mujalt tulevale kaubale sisse suure hulga mittetollilisi takistusi.

Samal teemal: Kas ELi väliskaubanduspoliitika on protektsionistlik? (17)

Üks markantsemaid näited on olukord Prantsusmaal. Jaapani elektrooniliste kaupade sissevedu on Prantsusmaal täiesti lubatud ja talutavalt maksustatud. Konks on aga selles, et kogu suure Prantsusmaa peale on ainult üks tollipunkt, kus selliseid kaupu sisse võib tollida.

Pealegi ei asu see punkt mitte kusagil sadamas, vaid hoopis keset riiki ja on nii pisike, et üle kahe veoauto sinna korraga ei mahu. Seega tooge oma kraami nii palju kui tahate, kuid arvestage seejuures suurte raskuste ja tohutu ajakuluga.

Lisaks on nn kolmandatest riikidest tulevale kaubale kehtestatud kõikvõimalikud ohutus-, tervise-, looma-, taimekaitse- jne nõuded. Kusjuures ei piirduta ainult nende nõuetega, erinevaid tollimäärasid on tuhandeid, Kariibi mere ja Aafrika vaesematele riikidele antakse aga soodustusi jne.

See kõik on teinud süsteemi äärmiselt segaseks ja viimasel ajal on üha enam hakanud maad võtma veendumus, et Euroopa Liit on kõikvõimalike takistuste ja regulatsioonidega üle pingutanud.

See ülepingutamine viib aga Euroopa Liidu konkurentsis vabakaubanduslike piirkondadega, nagu Ameerika Ühendriigid ja Austraalia, nõrgematele positsioonidele.

Siseturu kaitse tekitab Euroopa Liidule probleeme ka Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO). Lähiajaloost võib tuua mitu näidet selle kohta, kuidas Euroopa Liit on Maailma Kaubandusorganisatsioonis kaotajaks jäänud ning pidanud ebasoodsatel tingimustel oma turgu avama.

Üks valusamaid nendest puudutab geneetiliselt muundatud organisme, mis tuli USA kaebuse tõttu Euroopa Liidus turule lubada. Maailma Kaubandusorganisatsiooniga protsessimine on viinud ka absurdselt kõlavate lahendusteni.

Näiteks on praegune ühise põllumajanduspoliitika ümberkujundamise plaan tingitud muu hulgas ka sellest, et Euroopa Liit on Maailma Kaubandusorganisatsiooni kontekstis löögi all.

Maailmaorganisatsiooniga äraleppimiseks tehakse kosmeetilisi parandusi ja süüdistuste vältimiseks kantakse seni põllumajandustoetusteks makstav raha üle hoopis maaelu arendamiseks mõeldud summade hulka. Sisu jääb sellega samaks, kuid nimi muudetakse ära.

Kurbloolisus on selles, et tegelikult ei ole sellist suurt piirangute hulka tarvis. See, mida ja kuidas ostetakse ning tarbitakse, sõltub väga palju kultuurist.

Jaapan ei ole pidanud vajalikuks välismaisele kraamile mingeid erilisi piiranguid kehtestada, sest niikuinii jaapanlased välismaiste firmade toodangut ei osta.

Ka Euroopa Liidu liikmesriikides võib tegelikult täheldada, et loosung «Eelista eestimaist» mugandub neist enamikku. Kes seda ei usu, vaadaku Prantsusmaa ja Saksamaa tänavapilti ning seda, mis marki autodega kummaski riigis sõidetakse.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67