Postimees: Politoloog kahtleb telereklaamide tõmbejõus

TEADE Euroopa Parlamendi valimine (69)

< 02.juuni 2004 >

Tee koduleheks

Otsing

Arhiiv

Tellimine

Reklaam

Töötajad

Postimehe lugejad

Uut Postimehes

	> Esileht
	> Rubriigid
	> Arter
	> Tartu Postimees
	> Pärnu Postimees
	> Sakala
	> Virumaa Teataja
	> Meelelahutus
	> Huumor
	> Vaba aeg
	> Telefoniraamat

Logi sisse


	Gallup

Kas usute, et Aegna saarest kujuneb taas tallinlaste ja mitte ainult nende armastatud puhkekoht? (669)

	Jah, selleks on kõik võimalused
51.57%
	Ei, vaevalt
35.72%
	Ei oska öelda
12.71%

Arhiiv

Vajuta siia


Lugeja soovitab

>>	Täna
>>	Sel nädalal
>>	Sel kuul


Eilne loetavuse TOP		$\"\"$

	Lasnamäe kaubandus- keskuses pandi toime suurvargus (9)
	Asjatundjad ennustavad Eestile kaht olümpiamedalit (42)
	Ilmajaam pakub eelseisvaks nädalavahetuseks suvesooja (6)
	Salastatud telefoninumber ei kaitse küsitlusfirma eest (47)
	Gräzini ennustatud 13-kroonist Saku Originaali poes ei ole (32)
>> Kuu TOP50




Viited

	uno.ee
	Elektrikatkestused
	Postimees Reisid
	Miksike
	Kuula Kuku raadiot
	OK Jutukas
	Kultuuripidur
	CV Keskus
	1182.ee


	Saada vihje

Esileht

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

Politoloog kahtleb telereklaamide tõmbejõus (31)
02.06.2004 00:01
Priit Pullerits, vanemtoimetaja

Kommenteeri | Loe kommentaare

Ei Kalle Mihkelsi lõhesupi jagamise reklaam ega isamaaliitlase Erki Noole katse panna teleekraanil kokku Rubicu kuubik, pole köitnud pedagoogikaülikooli politoloogiaõppejõu Anu Tootsi tähelepanu, mistõttu ta kahtleb, kas teleklipid vastu suve kedagi üldse valima meelitavadki.

Seekordne valimiskampaania meenutab telereklaamides personaalšõusid. Kas ka teile?

Mulle tundub samamoodi. Arvan, et põhjusi on kaks. Esiteks, isikud mängivad selles kampaanias suuremat rolli ja teiseks, mõned erakonnad on läinud kriisi, mistõttu neil on kasulikum näidata üksiktegijaid, kui vihjata nende kuulumisele erakonda.

Samal teemal:

PILT: Pedagoogikaülikooli reklaamitudengid annavad sõltumatu hinnangu eurovalimiste teleklippide tõhususele ja löövusele (8)

Kui palju erakonnad oma hoiakute ja väärtustega nende isikureklaamide tagant üldse paistavad?

Arvan, et erakonnad on oma näo säilitanud. Seda võib öelda Rahvaliidu, Reformierakonna ja Res Publica kohta. Näiteks Res Publica valimisreklaamide põhjal ei saa öelda, mis parteiga on tegu, sest Res Publicale ongi tüüpiline shortcut’ide ehk sümbolite ja lööksõnade kasutamine.

Kui palju olete nõus sellega, et reklaamidel on neil valimistel olulisem roll kui varem, sest muidu ei tuleks osavõtt valimistest kuigi arvukas?

Ei usu, et reklaam osavõttu tõstab. Võib-olla paar protsenti, aga see ei ole märkimisväärne. Reklaam apelleerib ikka neile, kellel on nagunii mõte valima minna. Passiivset kojujääjat reklaam vaevalt et valimisjaoskonda toob.

Kuivõrd teles jooksvad reklaamid üldse reklaamitavate kandidaatide poolt valima kutsuvad ehk oma eesmärki täidavad?

Telereklaamid ei ole mulle peaaegu üldse silma jäänud. Seetõttu kardan, et suviste valimiste eripära ongi selles, et inimesed on kapsamaal või sõidavad rattaga ringi ega istu toas ja vahi valimisreklaame. Ses suhtes müüvad tänavareklaamid paremini kui telereklaamid.

Kui eurovalimistel osalemine jääb reklaamide määrata, siis mis demokraatiast me üldse rääkida saame?

Kindlasti on neil valimistel rohkem reklaamihõngu. Kampaaniad on kõikjal muutunud kommertslikuks, ja kui muu maailm läheb üha rohkem seda teed, ei saa ka Eesti seda vältida. Aga keegi võiks siin konstruktiivsema poole lisada, näiteks avalik-õiguslik meedia. Valimisplatvormide võrdlused ja võrdlevate tabelite esitamine on eeskätt ajakirjanduse ülesanne.