Kord aastas – 18. aprillist kuni 18. maini – räägitakse muinsuskaitsest rohkem. Sest on muinsuskaitsekuu. Tänavuse muinsuskaitsekuu prioriteediks on sõnastatud kinnisvaraarendajate ohtu seatud Tallinna linnamüür ning Eesti linnade ajaloolised ja miljööväärtuslikud piirkonnad. Kahtlemata kuulub viimaste hulka pealinnast Kadriorg ja sealne Jaan Poska maja.

Juba 2000. aasta varakevadel algas pikem trall hoone ümber, millel suur tähendus meie ajaloole ja puitarhitektuurile. Alles nüüd näib, et see maja on saamas õigele joonele.

Poska 8 hoone tähtsusest

Nimekas Eesti poliitik ja advokaat, Tallinna volikogu esimene eestlasest esimees ja Tallinna teine eestlasest linnapea, Eesti Vabariigi välisminister ja Tartu rahu pea-

arhitekt Jaan Poska ostis selle maja 1908. aastal. Hoone kohandati tema suure perekonna (seitse last) ning Tallinnas tõusva eestlaskonna kogunemiskohaks.

Samas majas Poska ka suri

7. märtsil 1920, napp kuu pärast rahuleppe allkirjastamist. Sealt toimus Poska ärasaatmine, mis oli esimene Eesti Vabariigi riiklik matusetseremoonia. Poska lapsed müüsid maja 1936. aastal mittetulundusühingule, kellel õigusjärglast pole. Hoone interjööri ja eksterjööri säilitati Poska eluaja stiilis.

Viimati tegutses seal ALMAVÜ autokool. Nõukogude aja lõppedes seisis maja kümme aastat tühjana.

Arhitektuurilisest väärtusest

Tegemist on tsaariaegse, historitsismi kalduva kuurortliku, nn koloniaalstiilis puitvillaga. Selliseid pole palju säilinud. Majal on põnevaid elemente – näiteks ettekäivad vanad päikeserulood lõunapoolsete akende ees. Selliseid päikesekatteid koos karpide ja kerimismehhanismidega ei leia enam kusagilt. Hoonet aitasid säilita-

da head originaalaknad ja siiani püsinud aknaluugid. Maja interjööris on alles huvitavad ahjud ja laed.

Kindlasti oli maja müük tollasele linnavalitsusele hõlpsaim lahendus. Linnaeelarve vajas täitmist, linnavalitsus tahtis ühe mure kaelast saada. Avalikkuse vastuseisu tõttu maeti plaan maha.

Seejärel taheti maja sokutada tasuta rendile 25 aastaks venekeelsele nelipühi kogudusele, kes kavandas sinna koguni basseini rajamist. Õnneks läks see kava vett vedama.

Järgnev kujuneks lõputuks epopöaks erinevate kavade ja osalistega. Vahepeal sattus Poska maja salapärastel asjaoludel jälle mõnda erastamisele kuuluva linnavara nimekirja.

Pidevalt vahetusid linnapead ja abilinnapead ning välisministrid – paljud noogutasid kaasa, suhtudes samas skeptiliselt kavadesse renoveerida Poska maja ühiskondlikuks tarbeks.

Maja aga mädanes omasoodu. Ühiskondlikud organisatsioonid tegid aeg-ajalt talgutöid ja tähtpäevadel põletati küünlaid.

Mitmeaastase sebimise järel otsustas Tallinna linnavalitsus 2003. aasta algul Poska maja renoveerida ning rajada sinna linna esindushoone. Lisaks taheti eraldada toad Jaan Poska mälestuseks ning SA Jaan Poska Mälestusfondile, mis on aastaid hämmastava visadusega võidelnud Jaan Poska maja eest.

Võideldud on põhimõtte eest, et see maja saaks kultuurilooliselt sobivalt korda tehtud ning ühiskondlikku kasutusse võetud. Aga nüüdki kulus aega, enne kui vajalikud esmased rahaeraldised eelarvesse vormistati ning päevapoliitilised tõmblemised võtsid jällegi tempot maha.

Tulevastest plaanidest

Märtsi lõpul toimus linnapea Jüri Ratase juhtimisel esinduslikum nõupidamine, et kavandada Jaan Poska maja tulevik. Lisaks linnavalitsuse liikmetele võtsid osa muinsuskaitsjad ja kultuuritöötajad, volikogu koalitsiooni ja opositsiooni esindajad.

Mullu kulutati Poska majas üle miljoni krooni puhastustöödeks, ahjude-akende jm lahtivõtmiseks ja hädavajalikeks uuringuteks. Tänavuses linnaeelarves on taastamistöödeks juba 4,5 miljonit.

OÜ H. Uuetalu valmistas maja restaureerimise projekti, mille järgi tuleb nüüd mitmefunktsionaalne hoone: alates linna esindusruumidest kuni koolitusseminaride läbiviimiseni.

Hoone teisel korrusel saaksid ruumid Poska-fond ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum. Seegi on loogiline, sest välisminister Poska ja peaminister Päts lükkasid üheskoos Eesti riigivankrit liikuma.

Reformierakondlane Jaak Jõerüüt arvas, et valitsus võiks seda projekti toetada riigimehe mööbli restaureerimiskulude katmisega. Muidugi, muresid jätkub nii majas kui ümbritseval krundil. Ent perspektiiv on selge ja kindel – tõenäoliselt 2008. aastal peaksid taastamistööd jõudma lõppjärku ning Jaan Poska majas algab uus elu.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4