Elektripirni leiutaja Thomas Alva Edison. Uued LED tehnoloogial põhinevad lambipirnid vajavad 15 protsenti vähem elektrienergiat ja säästavad nii raha kui loodust. Foto: AP

Professor Colin Humphreysi töögrupp Cambridge'i ülikoolis töötab välja lambipirni, mis kasutab galliumnitriidi ehk intensiivset valgust eritavat pooljuhti.

Teadlase hinnangul võib laboris aatom aatomilt loodav galliumnitriid saada elektroonikatööstuse olulisimaks uueks materjaliks pärast räni kasutuselevõttu.

Humphreys on veendunud, et selle kasutamine valgusttekitavas dioodis (LED) ehk seadmes, mis kiirgab elektri läbides silmaga nähtavat valgust, võib kliimasoojenemist oluliselt pidurdada.

LEDe kasutatakse juba laialdaselt kellades, jalgrattatuledes, mobiiltelefonides ja valgusfoorides.

LEDid püsivad töökõlbulikena umbes sada korda pikemalt kui tavalised elektripirnid. Need on kõigele lisaks ka turvalisemad, kuna vastupidiselt tavapirnidele ei kuumene.

Jaapani ettevõte Nichia esitles esimest sinist valgust kiirgavat LEDi juba 90. aastate alguses.

Ent Humphreys ja ta paljud kolleegid mitmel pool maailmas üritavad nüüd luua pehmet valget valgust kiirgavat LEDi.

«Praegu on galliumnitriidiga LEDid laborikatsetes tavalisest elektripirnist kolm korda efektiivsemad, ent järgmise paari aastaga muutuvad need viis korda tõhusamaks,» lubas teadlane.

Uurija sõnul on paljud maailma linnad valgusfoorides LEDid kasutusele võtnud ning see toob pikema aja jooksul kaasa olulise rahalise ning energia kokkuhoiu.

Ent uue tehnoloogia tegelik mõju avaldub alles siis, kui suures koguses vahetatakse ümber kodused vanemat tüüpi elektripirnid.

Humphreysi kinnitusel tõuseb LEDidest suurt tulu ka loodusele, sest koduse valguse loomiseks tuleb vähem elektrienergiat toota ning seega väheneb õhku paisatava süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside hulk.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5