Leonardo da Vinci kuulsaim maal «Mona Lisa» Foto: AP

Vinci linna Leonardo muuseumi direktori Alessandro Vezzosi sõnul võis renessanssi ajastu meistri halvenenud tervis olla põhjus, miks maal lõpetamata jäi, kuna kunstnik ei suutnud enam paletti hoida ega molberti ees seista.

Eksperdi sõnul võib seni avalikkuse eest varjul olnud piltidelt näha, et da Vinci käsi on kangasse mässitud.

Väidetavalt kujutab ühe16. sajandi Lombardia kunstniku pilt istuvat da Vincit. Asjatundjate sõnul on pildil olev mees väga sarnane da Vinci autoportreega, mille ta maalis 1512-1517.

Vezzosi sõnul oli tõenäoliselt halvatud da Vinci parem pool, mis ei mõjutanud aga kunstnikul vasaku käega edasi töötamast. Ta suutis küll visandeid teha, kuid üldine liikumine oli häiritud.

«Tõenäoliselt takistas see tal maali ees seista ja paletti hoida, kuid tal oli siiski piisavalt jõudu, et istuda ja joonistada,» väidab Vezzosi.

Kunstniku tervislik seisund võis halveneda ajurabanduse või kõõluste moondumist tekitava haiguse tagajärjel.

Da Vinci alustas «Mona Lisa» maalimist 1503. aastal, kuid ei lõpetanud seda kunagi. Selle kohta, miks kunstnik teost nii kaua endale hoidis, on levinud erinevad teooriad. Näiteks on arvatud, et kunstnik oli maali ülimalt kiindunud või ei olnud sellega piisavalt rahul.

Vezzosi sõnul aitaks halvatuse hüpotees seletada ka da Vinci passiivsust viimasel viiel eluaastal, kui mitmed tema maalid jäidki lõpetamata.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.73