Oidrema mõisahärra Riho Erismaa ei karda käsi määrida: ta on just ilmale aidanud vasika. Foto: Liis Treimann

Just mõisahärraks kutsuvad Erismaad paljud Koonga valla inimesed, aga liiga tõsiselt seda siiski ei võeta, sest kalessis mööda oma valdusi tiirutajat temast pole. Mõisahärra ta aga on, sest just tänu temale on aastakümnetega rääma vajunud Oidrema mõis korda tehtud ja valmis suviseks turistide vooluks.

Nii nagu mõisahoone renoveerimine on otsast lõpuni tema teene, on ta ka ise välja arendanud enam kui sajapealise veisekarja. Ses osas erineb Erismaa tüüpilisest Eesti suurpõllumehest, kelle loomad ja ettevõtmised kunagiste sovhooside-kolhooside lagunemisel tekkisid.

Esimesed loomad emalt

Erismaa lauta tulid esimesed loomad ta ema juurest, kes ise loomapidamisest loobus.

«Võib-olla oleks minagi linna ära läinud, aga pärast ülikooli avanes mul võimalus mõneks ajaks Saksamaale praktikale minna,» rääkis Erismaa.

«Kui ma seal nägin, kuidas saab põllumajandusega tegeleda, siis oli otsus koju naasta kindel. Tahtsin ise seal nähtu ära teha. Samas sai endale ka kohe selgeks tehtud, et roosamannat kuskilt tulema ei hakka.»

Ligi kümne aastaga on see suuresti ka õnnestunud.

Kari on kasvanud muljetavaldavaks ning mõisa külalistepool saab suveks päris valmis. Erismaa enda arvates peitub tema edu tõsiasjas, et asjad on tehtud olemise jaoks. Seda nii iseendale kui tema õuele sattuvatele külalistele.

Nii teab iga külaline, et kell neli hakkab lüps ning kui huvi on, võib seda vaatama minna.

«Ühele Šveitsi vanapaarile oli see suurim elamus, kui nad nägid lehma poegimas,» meenutab ta. «Just sellised lihtsad ja loomulikud asjad jäävad inimestele meelde. Ei ole vaja hakata midagi kunstlikult üles ehitama. Meil on loomad ja ümbruses on imekaunid maastikud. Seda peabki inimestele näitama.»

Sõbrad ja tuttavad iseloomustavad Erismaad just suure töötahtega inimesena. Küsimus ei olegi mitte nii väga selles, kas sa suudad, vaid kas sa tahad teha, kinnitab Erismaa.

Sellesama töötahte pärast loobus kohaliku vallavolikogu juht eelmisel aasta Rahvaliidu kohaliku piirkonna juhatuse liikme kohast, sest sealsed kohustused hakkasid enda ja pere asjaajamisi takistama.

Mõis ja laudaelanikud vajavad arendamist, aga kuidas sa seda arendad, kui osa ajast tuleb poliitikale kulutada.

Ärilises pooles annab Erismaade majapidamise tuludest kaks kolmandikku põllumajandus ja ühe kolmandiku turism.

«Lehm lüpsab ikka ja seda kogu aeg, ning sealt tuleb stabiilsus,» tunnistab ta.

Nähtud on aga ka neid aegu, kui Erismaadest said laenumiljonärid, kuid allikad, kust tagasimakseks raha loodeti saada, ära kukkusid.

Sellest rääkides lööb Erismaas välja ärimees, keda paljudes teistes põllumeestes peidus ei ole.

Hajutab riske

«Riske tuleb hajutada ning tegevusalasid peaks olema mitu, et ennast ka mõõna ajal vee peal hoida,» räägib ta ettevõtja põhitõdesid.

Nii tehti madala piima hinna ajal oma maadel metsa ning korrigeeriti seni tehtud plaane. Nii mõnigi asi, mis oli plaanitud suurelt ette võtta, sai märksa kasinamate vahenditega tehtud.

«Iga asja tehes tuleb mõelda suuremas plaanis, et kuidas see mõjutab muud, mis sellega seotud,» ütleb ta. «Sama räägin ma ka oma töölistele, kui jutt läheb kohavahetusele või palga küsimusele.»

Nagu paljud teised maaettevõtjad, tunnetab ka tema omal nahal, kuidas maal küll inimesi on, kuid asjalikke töökäsi napib. Ning need, kes tahavad ja suudavadki tööd teha, kipuvad parema palga lootuses mujale või sootuks piiri taha.

Siis palub Erismaa inimesel mõelda, kas pisut suurem palk korvab seda, et kõike, mis vanas kohas saavutatud, peab uues paigas jälle nullist alustama. Või kas näiteks piiri taha minek sulle reaalselt kasulik ongi, sest pisut suurema palga kõrval tuleb juba ette arvestada üksjagu suuremate kulutustega.

Tulevikuplaane ei avalda

Seni on mehel õnnestunud oma töötajaid hoida ning kogu ettevõtmist pidevalt arendada.

Plaanid tulevikuks on olemas, kuid liiga kõva häälega ta neist rääkida ei taha. Samuti ei vaeva ta ennast mõttega, mis saab siis, kui ise ükskord vana ning oma elutöö kellelegi üle tuleb anda.

Kaks vanemat last on praeguseks kodust ära lennanud, nooremad käivad veel koolis ja mis neist saab, ei tea veel keegi.

«Ehk keegi otsustab kunagi siia tagasi tulla, aga võib-olla otsustavad hoopis lapselapsed asjad üle võtta,» arutleb ta. «Ehk nii ongi parem, sest öeldakse ju, et ega kaks põlve ühes majas hästi läbi ei saa.»

Teised temast

Aivar Pikkmets , ettevõtja ja Koonga vallavolikogu liige, Keskerakond:

Riho Erismaa on tubli mees. Oleme temaga koos siin sündinud ning pärast ülikooli otsustas ka tema ikka tagasi tulla ja siinset elu edasi arendada. Nii mõnigi teine on mujale läinud, kuid Riho on uskunud, et ka siin on võimalik olla ja edukalt tegutseda.

Kuigi oleme vallavolikogus eri leeris, ei sega see ka seal koostööd tegemast. Meil suurt poliitikat ei ole ning mis vaja ära teha, see otsustatakse ikka koos teha.

Turismi poolest on ta vaieldamatult meie valla kõige kõvem tegija ja paremate hulka kuulub ta ka põllumajanduses. Tal on tõsist tahtmist ja pealehakkamist midagi ära teha.

Jaan Liivson Pärnumaa Jahimeeste Liidu juht:

Jahindusega on Riho Erismaa juba pikka aega tegelenud ja meil kohalikus jahiseltsis on ta üks aktiivsemaid tegelasi. Oma muude tegemiste kõrvalt pühendab ta jahindusele ikka üksjagu aega.

Ta on tõsine jahimees, mitte mingi tavaline lihakütt, kes käib metsas ainult loomi laskmas.

Metsas käiakse ikka ka loomade eest hoolitsemas, neid talvel toitmas ning muid tarvilikke toimetusi tegemas.

Jahindus on talle südamelähedane ja küllap ta seetõttu tihti metsa tee leiabki.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5