Olgem ausad, Eestis ei ole elavat välispoliitilist debatti. Seda näitas ilmekalt valimiskampaania ning ka koalitsioonileppe välispoliitika osa ei ole teab mis meistriteos. Kära välisministri portfelli ümber käis isikute pärast, välispoliitika sisule ei mõelnud eriti keegi.

Lennart Meri konverents koondas sääraseid rahvusvaheliselt tuntud nimesid nagu endine NATO Euroopa vägede komandör kindral Wesley Clark, Soome president Tarja Halonen ja Briti endine välis- ja kaitseminister Malcolm Rifkind. Alati on oluline teada, mida sellised inimesed maailma asjadest arvavad.

Eesti suursaadik USAs Jüri Luik võrdles Lennart Meri konverentsi Müncheni julgeolekukonverentsiga (PM 29.03), kus on tihti peetud olulisi kõnesid ja tehtud rahvusvahelise kaaluga avaldusi. Nimetagem kas või Venemaa presidendi Vladimir Putini kõnet sel aastal.

Miks ei võiks ka Lennart Meri konverents kujuneda sääraseks kohaks, kus samuti on oodata rahvusvahelist elu elavdavaid ütlusi ja avaldusi? Ning muidugi võiks konverents tõsta Eesti kas või hetkeks välja provintsimentaliteedist, mis siin paraku valitseb.

Teatud vastuolu selles lootuses ju on: Lennart Meri nimi meelitab kohale tuntud inimesed, kuid seda ei saa teha lõpmatult, kui arvestada korraldajate kavatsust muuta konverents traditsiooniks. Seega peaks konverents hakkama elama oma elu, et rahvusvahelised raskekaallased ise tahaksid siia tulla. Selge, et selles osas seisab ees suur töö.

Ent algus on olnud hea. Üks välispoliitika asjatundjaid kinnitas mulle, et Lähis-Idast pole Eesti pinnal säärast debatti üldse peetud nagu nüüd konverentsil. Natuke aitab Eesti ametlikku välispoliitilist loidust peletada ka teadmine, et välisminister Urmas Paet suunas oma riigikogu ees peetud välispoliitilises kõnes pilgu lähipiirkonnast pisut kaugemale. Seega: kõik pole veel kadunud.

Ükski prohvet pole kuulus omal maal – Eestis vist ei tajuta ikka, missugust rolli mängis Lennart Meri 1990ndate aastate rahvusvahelises poliitikas. Konverentsi osalejad tegid selle aga vägagi selgeks.

Hoolimata konverentsil osalejate kitsast ringist saab suur osa seal räägitust ka avalikkusele teatavaks. Nimelt kavatseb konverentsi korraldanud Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus materjalid oma koduleheküljele üles panna. Siit selge vastus võimalikele süüdistustele, nagu oleks välispoliitika pelgalt eliidi projekt: kõike saab huvi korral ise lugeda.