Samal ajal kui suur osa õpilastest kaebab sagedase väsimustunde üle ning aasta-aastalt kasvab ka suitsetavate ja alkoholi tarbivate laste hulk, pöördub neist üha suurem osa spordi poole.

Samal teemal: Politseinikud ei pääse lastekodusse narkoreididele (19) Juhtkiri: Võitlus tagajärgedega (2) Lapsed spordivad varasemast rohkem

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti korraldatud laste tervise konverentsil esitleti eile nelja uuringut, mille järgi on viimase kaheksa aastaga regulaarselt sportivate õpilaste hulk märgatavalt tõusnud.

Sporditrennist või tantsutundidest võtab osa 62 protsenti Eesti poistest ja 56 protsenti tüdrukutest, kõige aktiivsemad liigutajad on 9–12-aastased lapsed. Kõige populaarsemad on erinevad pallimängud, millele järgnevad võimlemine, mitmesugused tantsuliigid ja iluuisutamine.

Osalt spordi levikust tingitult on väike ka ülekaaluliste laste hulk, keda on Eestis vähem kui 6 protsenti. Kõige rohkem on ülekaalulisi ja rasvunuid 7-8-aastaste poiste seas, kokku 18 protsenti.

Palju treenijaid

Kuigi rohkem kui kolmandik Tallinna 8. klasside tütarlastest peab end paksuks, on kehakaalu indeksi järgi neist ülekaalulised vaid 3 protsenti.

«On väga rõõmustav, et sport on noorte seas popimaks muutunud,» tõdes Tallinna lastehaigla kvaliteedijuht Lagle Suurorg. «Ka nende laste arv, kes oma sõnul ise trenni teevad, on suhteliselt suur.»

Lastehaigla kvaliteedijuht juhtis tähelepanu ka suitsetamise ja alkoholi järjest kasvavale levikule. Ligi kolmandik pealinna 9. klasside poistest suitsetab regulaarselt, tüdrukutest tõmbab sigarette iga neljas.

Peaaegu kõik Tallinna õpilased on pruukinud alkoholi enne oma 15. sünnipäeva, kusjuures sageli tõstetakse klaasi koos ema või isaga. Viimase poole aasta jooksul on alkoholi joonud 71 protsenti 8. klasside õpilastest, purjus on selle aja jooksul olnud ligi pooled Tartu ja 36 protsenti Tallinna 8. klasside lastest. Poiste lemmikjoogiks on õlu, tüdrukud eelistavad siidrit.

«Rohkem kui veerand õpilastest peab loomulikuks, et noored tarbivad alkoholi seltskonnas tuju tõstmiseks,» ütles uuringute üks läbiviijaist, Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Jüri Kruusvall. «17 protsenti ei oska oma hoiakut alkoholitarbimise suhtes väljendada – mõlemad arvud on väga murettekitavad.»

Sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja asetäitja Ene Tombergi sõnul on nimetatud meelemürkidele lisandunud veel üks tõsine probleem. «Selleks on üha leviv arvutisõltuvus, mis mõjutab last nii vaimselt kui füüsiliselt,» kostis ta. «See on veel uurimata valdkond ja täna ei oska keegi öelda, kuidas seda ravida.»

Arvutisõltlased

Näiteks 9. klassi õpilased veedavad teleri ja arvuti ees iga päev kokku rohkem kui neli tundi, puhkepäeviti rohkemgi. Väsimust kaebavad pidevalt või sageli rohkem kui pooled lastest, kolmandik Tallinna 8. klassi õpilastest kannatab tihti pea- või kõhuvalu all.

Suuroru sõnul on kool koos sealsete meedikutega parim koht õpilaste terviseteadlikkuse tõstmiseks.

«Aga meie kooliarstid pole terviseedenduse alal kuigi haritud, ei oskustelt ega teoorias,» nentis Suurorg. «Samas ei saa kool üksi midagi ära teha – kogu ühiskonna hoiak alkoholi ja suitsetamise suhtes peab olema negatiivne.»

Enamik õpilastest tegeleb spordiga

62% poistest ja 56% tüdrukutest osaleb sporditreeningutel

56% õpilastest käib trennis soovist end liigutada, 13% võimalusest end arendada ja 8% hea enesetunde saamiseks

77% õpilastest tegeleb ühe, 18% kahe ja 5% kolme või enama spordialaga

76% õpilastest läheb jalgsi kooli

14% poistest ja 16% tüdrukutest teeb päevas pool tundi kestvat kehalist pingutust nõudvaid majapidamistöid

Allikas: «Eesti kooliõpilaste liikumisaktiivsus», Tallinn 2004

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5