Kolmandik eestlastest usub, et tuumaenergia kasu on suurem kui risk ja teine kolmandik arvab vastupidi. Kolmandikul eestlastest pole tuumaenergia koha pealt eriti isiklikku arvamust, näitas värske küsitlus.

Euroopa Liidu keskmine elanik on eestlasest skeptilisem. 33 protsenti eurooplasi arvab, et tuumaenergia positiivsed küljed kaaluvad üles võimalikud riskid. Vastupidisel seisukohal on aga koguni 53 protsenti Euroopa Liidu elanikest, selgus Eurobaromeetri uuringust.

Ka keskmine eurooplane on enam-vähem sama meelt: kolmandik tahaks rohkem tuumaenergiat, kolmandik vähem, kuuendik jätaks asjad vanaviisi ja kuuendik ei arva midagi. Kõige enam tahavad tuumaenergeetika osa vähendada (75 protsenti) kreeklased, kel endal tuumajaama pole ja kõige enam suurendada (27 protsenti) suuresti tuumaenergiast sõltuvad rootslased.

37 protsenti küsitletud eestlastest usub, et tuumaenergia aitab võidelda globaalse soojenemisega; 30 protsenti arvab vastupidi. Selle arvamusega on eestlased euroliidu rahvaste seas ühed skeptilisemad, näiteks rootslastest usub tuumaenergia kliimakatastroofi-vastasesse mõjusse koguni 77 protsenti.

Rootslased on pea kõik üht meelt ka selles, et tuumaenergia kasutamine aitab EL-il vähendada sõltuvust importkütusest. Eestlastest arvavad pisut üle poolte — 58 protsenti. Euroliidu keskmine on 69 protsenti.

Enam-vähem sama palju Eesti elanikke usub ka, et tuumaenergia kasutamine tagab stabiilsemad ja madalamad hinnad. Taas kord on rootslased tuumaenergia temaatikas optimistlikuim rahvas EL-is: 71 protsenti neist usub tuumaelektri odavamaid hindu.

Eestlased on ent Euroopa Liidu üks kõige enam taastuvenergeetika usku olevaid rahvaid. Et tuumaenergeetikat saab hõlpsasti asendada tuulest jm taastuvatest allikatest toodetud energiaga, arvab koguni kaks kolmandikku Eesti elanikest. Vaid soomlased, rootslased ja sakslased on eestlastest veel optimistlikumad.

Muudes küsimustes olid eestlased enamasti keskmisest eurooplasest skeptilisemad. Keskmisest vähem usuvad nad, et tuumaelelektrijaamu käitavatelt firmadelt saab adekvaatset infot; samuti ei usu nad eriti ohutust tagavatesse seadustesse ning sellessegi, et tuumaenergeetika tooraine on piisavalt kaitstud kurjadesse kätesse jõudmise vastu.

Eestlased tõdesid küsimustele vastates sedagi, et neil puudub suuresti adekvaatne info tuumaenergeetikas seisukoha võtmiseks. Põhiline allikas, kust nad loodavad seda infot saada, on teadlased — 65 protsenti usaldab infoallikana just teadlasi. Kõvasti vähem leidsid usaldust meedia, valitsus, energeetikafirmad ja internet.

Toimetas Aivar Õepa, PM online