Üks poiss seisab, uisud jalas, keset kooliõue. Hetk hiljem on poiss kadunud ja õues lumine rahu.

Siis ilmub kollane jope, hallipäise mehe seljas. Justiitsminister Rein Lang.

VIIMASED KOMMENTAARID Murru murakas Lang oleks võinud oma  2-aastase võimuloleku  ajal käia Murru  vanglas ka ära. Aga  näed, ei jõua. Enne  ... Toivo Et seda otsustada  tuleks kedagi enne  ilmsüüta vangi mõista  eluaegseks ja siis  rääkida kui kaua on  ka... Teised kommentaarid

Esimesed uudised on positiivsed – justiitsministeeriumi õuele toodud autoromu on lõpuks läinud, teatab ministri nõunik Hanno Pevkur, kui on ministrit tervitanud. «Tagasi Kuusakoskis,» kordab Lang.

Vodja vana mõisahoone varjus on õpetatud traktoriste ning paar aastat tagasi pani uksed lukku Vodja algkool. 2005. aasta sügisel avati siin Rocca al Mare kooli Vodja individuaalõppekeskus.

Rocca al Mare kooli asutaja Hannes Tamjärv võõrustab täna Langi, kes tuli vaatama Vodja näidet kui üht võimalust, kuidas Eestis kooli raskesti sobituvaid lapsi õpetada saaks.

Riigil pole infot

Lang alustab Vodja õpetajate toa laua taga. Laud on kooli katlakütja meisterdus, suur ja uhke, vähemalt poolteist sajandit vanadest salvelaudadest.

Lang ütleb alustuseks, et kuigi kuritegevus langeb kolmandat aastat järjest, kasvab alaealiste kurjategijate osa aina. Justiitsministeerium seadnud prioriteediks laste vastu suunatud ja laste sooritatud kuritegude arvu vähendamise. «Neljandat korda Murrus kinni istunud pätti ümber kasvatada on suhteliselt lootusetu,» sõnab Lang.

Riik ei tea, mis saab erikooli sattunud lastest. Haridusministeerium infot ei kogu. Ainus teave on Kaagvere konstaabli sisekaitseakadeemia lõputöö.

Käik Kaagverre on Langil meeles. «Nii mina kui õiguskantsler Allar Jõks oleme seisukohal, et suur osa sealsest tegevusest on inimõigustevastane. Põhjendamatud piirangud tekitavad inimestes trotsi,» räägib ta.

«Tuleb otsida uusi tänapäevaseid ja mõtestatud lahendusi, eesmärgiga, et uut kriminaalide põlvkondade peale ei kasvaks. Meil on alaealiste õigusrikkujate kontingent põhjendamatult suur. Mis on põhjus? Ütlen ausalt, ei tea,» nendib Lang.

Erilised lapsed

Vodja tiigi peal lükkavad poisid sahkadega kiiruisurajalt lund.

Kooli asutaja Hannes Tamjärv räägib, et Rocca al Mares saadi paari esimese aastaga selgeks, et on erilisemad ja veel natuke erilisemad lapsed. «Kellel erivajadused on natuke suuremad, siis olgu suur linnakool nii hea kui tahes, neid natuke veel erilisemaid lapsi ei ole võimalik seal pidada,» ütleb Tamjärv.

Ta räägib, kui kohutavalt suur arv lapsi langeb Eestis aastas põhikoolist välja. 10 000 last, teistel andmetel 5000 või ka 3000.

«Meil on ühised kliendid. Vabandust, sõna «klient» on kooli puhul väga kohatu,» pöördub ta Langi suunas.

Vodja kooli juhataja Riina Vahtramäe sõnul on kooli

17 õpilase hulgas kolm-neli, kes õpivad viitele ning kel eelmises koolis oli lihtsalt igav. Teist sama palju on lapsi, kellele öeldi Vodjale suunates kaasa, et see on nende viimane võimalus.

Koolijuhataja sõnul ei ole võimalik, et klassis on kümme last ja igaüht neist tuleb õpetada individuaalprogrammi järgi. Praegu on koolis liitklassid ning tulevikus eesmärk muutuda põhikooliks.

Tamjärv lisab, et Vodjal on eesmärk – õpetajaid olgu vähemalt sama palju kui lapsi. «Riik ega keegi ei saa seda endale lubada. Aga iga täiskasvanu – kokaonu, koristajatädi, kütjaonu ja aednik – on ka õpetaja,» ütleb Tamjärv.

Tema sõnul on selliste koolide ülalpidamiseks vaja napakaid miljonäre. Riigilt saab pearaha, mõne lapse eest maksab vanem, mõne eest omavalitsus.

Õpilaskodus elav laps läheks vanemale kuus maksma 3000 krooni, sellist summat ei maksa koolile keegi.

Leidsid ühise keele

Rocca al Mare kooli direktor Rein Rebane ütleb, et tegelikult maksab ühe lapse koolitamine Vodjal kuus 10 000 krooni.

Pärast ringkäiku koolis selgub, et koolipäeva algul kohtuvad kõik lapsed hommikuringis, kus istutakse omakootud kaltsuvaipadel ja vesteldakse mõnel olulisel teemal.

Langi külaskäigu eel oli teemaks jäätmete sorteerimine. Teleka ja arvuti ette saavad lapsed koolis väga harva, samas erikoolide tava – mobiilide ärakorjamist – Vodjal ei tunta.

Lapsed hoolitsevad kooli hobuste, jäneste ja kitsede eest.

«See erineb Kaagverest nagu öö ja päev,» tõdeb Lang Vodja kooli laste WC-le pilku heites. «Haridusministeerium tahab Kaagverre panustada 80 miljonit ja teha selle eurovärgiks. Mis selle mõte on?» jätkab Lang.

Tagasi õpetajate toas, tuleb üle ministri huulte käigu eesmärk: «See on küüniline – et meie süsteemis klientuuri vähem oleks.» Üks vang eurovanglas maksab riigile 16 000 krooni kuus; kui kas või kolmandik sellest summast kulutada probleemsetele lastele...

Tamjärv ja Lang on leidnud ühise keele.

Siis sõidab Lang Vodjast lennuki peale ja Vodja kooli lapsed lähevad Paidesse ujuma.

Eellugu

Mullu novembris kodanikupäeval käis justiitsminister Rein Lang Tartumaal Eesti ainsas tütarlaste erikoolis Kaagveres.

Seal nimetas Lang suuri erikoole tupikteeks ja kasutas väljendit «nagu sõda oleks lõppenud». Haridusminister Mailis Reps süüdistas pärast seda käiku Langi probleemsete alaealiste kasvandike ihadel mängimises ning oli häiritud, et teise valdkonna minister tema mängumaale tungis. Lang ütleb selle kohta: «Reps sõimas internetis näo täis.»

Mõni päev pärast Langi jõudsid Kaagverre õiguskantsler Allar Jõksi nõunikud, kes leidsid, et kool rikub laste põhiõigusi, pannes lapsi eraldi tubadesse luku taha, kus pole tualetti ning välja saab vaid koolitöötaja abiga.