Kuigi valimistel elektroonilise hääle andmiseks vajaliku ID-kaardi lugeja ostmine on sama mis poes saia eest maksmine, küsib SEB Eesti Ühispank selleks inimestelt isikut tõendavat dokumenti.

Riigikogu valimisteks oma e-häält anda tahtnud tartlane Art Soonets oli sunnitud eile sisse astuma Ühispanga Tartu kontorisse, sest linna elektroonika- ja arvutikauplustest olid ID-kaardi lugejad otsa saanud.

VIIMASED KOMMENTAARID Tont Enamus kommentaare ja  osaliselt ka artikkel  ise on panga sulaselge  pangapoolne reklaam.  Esiteks on s... Veiko Tõesti tainad, nii see  klient kui ka  tarbijakaitse  pintsaklipslased, kes  kooris "Ennekuulmatu"  rõkka... Teised kommentaarid

Hoopis teise panga hingekirjas oleva Soonetsi sõnul üllatus ta kõvasti, kui teller küsis 90 krooni maksva lugeja ostmiseks isikut tõendavat dokumenti.

«Küsisin, et kes sellise reegli tegid. Öeldi, et need on panga sisereeglid,» rääkis ta Postimehele. «Püüdsin küll selgitada, et sellise toote ostmiseks pole vaja isikut tuvastada. Et kui lähen piima ostma, kas pean siis ka passi näitama.»

Kuna mehel oli vaja kiiresti Rootsi sõita, siis lõi ta käega, loovutas oma isikuandmed ning sai kaardilugeja kätte. «Helistasin hiljem andmekaitse inspektsiooni ja sealsed juristid nimetasid seda ennekuulmatuks,» sõnas ta.

Inspektsioonist soovitati Soonetsil juhtunu kohta ametlik avaldus teha, mida ta nüüd kaalub. Hiljem oli mehel asja ka Hansapanka, kus talle öeldi, et ostku või viis kaardilugejat, passi selleks näitama ei pea.

Ühispanga e-teenuste osakonna juhataja Ragnar Toomla kinnitas esmalt, et nad küsivad kaardilugeja ostmisel isikut tõendavat dokumenti.

«Selle põhjus on suhteliselt lihtne,» sõnas ta. «Kuna pank maksab neile kaardilugejatele peale, siis näeksime, et need jõuaks meie kliendi kätte.»

Panga dotatsioonita maksaks kaardilugeja ligi sada krooni enam. Samas leidis Toomla, et teller oleks pidanud inimesele selgitama, miks neil sellised reeglid on.

Art Soonets sai eile oma hääle internetis ära anda, olles seega üks üle 30 000st e-valimisel osalenud inimesest. Teadaolevalt on Eesti esimene riik maailmas, kus saab rahvaesindajaid elektrooniliselt valida.

Eesti e-valimised pälvisid laialt tähelepanu kogu maailmas. (PM)

Eelhääletus

• Eile õhtul lõppenud eelhääletamisel osales 171 317 inimest, mis moodustab valijate üldarvust 19%.

• Eelmistel riigikogu valimistel 2003. aastal käis eelhääletamas 12% valijatest.

• Elektroonilise hääle andis esialgsetel andmetel 30 275 inimest.

• Lõplik e-hääle andnute arv selgub täna.