| «Ta saab terveks, kuid psühhotraumast paranemine on muidugi raske,» sõnas haigla juht Mall-Anne Riikjärv, kirjutas SL Õhtulehe reporter Eve Heinla. Tallinna lastehaigla juhatuse esimees doktor Mall-Anne Riikjärv selgitab, et lapsel on huule- ja käsivarrevigastus ning käeluumurd. Väidetavalt on sama koer ka varem poisil riideid rebinud ja teda rünnanud. Lapsi, kellele koer kallale karanud, pöördub Riikjärve sõnul traumapunkti suhteliselt sageli. «Täpset arvu oska öelda, sest sellist statistikat me ei pea. Samas seda, et koerarünnakud pole harukordsed, on traumapunktide arstid küll kinnitanud,» sõnas ta. Riikjärv paneb vanematele südamele, et koera võttes järgitaks kindlaid reegleid. «On ju palju, mida koeraomanik peab teadma looma kasvatamisest, temaga suhtlemisest. Palju sõltub koeraomanikust. Ja et koer poleks rünnakualdis, peab ikkagi ka inimene õppima loomaga koos elama,» toonitas arst. Kogemustega koerakasvataja, 1993. aastast ka bullterjereid pidanud-õpetanud Katrin Auser ütleb, et tema kolm last on rahulikult koos bullterjeriga kasvanud. «Seda tõugu on algselt kasutatud võitluseks koerte vastu. Mitte kunagi inimeste vastu,» rõhutas Auser. «Nad on väga inimlembesed. Kui inimene tuleb lähemale, siis seisab aia najale püsti, liputab saba. Kõik inimesed on talle sõbrad. Muidugi ei saa nad teiste koertega läbi – järelikult ei saa ka seda öelda, et nad on nüüd nii üdini head,» selgitas staažikas bullterjeripidaja. «Samas last ja koera omapäi jätta ei tohi, eriti väikest last. Ja vanemad peavad lapsele seletama, mida võib koeraga teha, ja hoolega jälgima,» lisas Auser. Toimetas Martin Šmutov, PM online |
kõik galeriid
