Teise maailmasõja ajal Suurbritannias, Bletchley Parkis asunud liitlaste krüpteerimiskeskus ei suutnud salakoode ka sõja lõpuks lahti muukida.

Kolm lahendamata šifrit pärinevad 1942. aastal Saksamaa uuele, kolmerootorilisele Engima krüpteerimismasinale kodeeritute hulgast.

Enigma abil pidasid sakslased sideseansse ning see aitas Saksamaa allveelaevadel Atlandi ookeanis teha regulaarseid rünnakuid liitlaste laevade vastu.

Liitlaste eksperdid ei suutnud pikka aega sakslaste poolt 1942. aastal kasutusele võetud šifritesüsteemi lahti murda ning Atlandi ookeanil sagenesid Saksa allveelaevade rünnakud liitlaste laevade vastu.

Saksamaa krüpteerimismeetodite areng tekitas 1942. aastal Põhja-Atlandil olevatele liitlaste laevadele suurt kahju.

Kolm seni lahti muukimata Enigma koodi avaldati 1995. aastal krüptoloogia-ajakirjas ning on alates sellest ajast entusiaste pead murdma pannud.

Kuigi koodide lahtimurdmisel pole suurt ajaloolist väärtust, arvatakse siiski, et need on lahtimuukimist ootavatest Saksa mereväešifritest ainult väike osa.

Viimase katse neid šifreid lahti muukida algatas Saksa päritolu viiuldaja ja harrastusküptograafi Stefan Krah.

Krah selgitas BBC-le, et teda sundis selleks inimlik huvi asja vastu ning võlg aastaid seda teha püüdnud amatöörmuukijate ees.

Krah kirjutas koodimurdmisprogrammi ning avaldas selle internetis, tekitades sellega huvi 45 inimeses, kes andsid nõusoleku projektis osalemiseks.

Krah nimetas oma projekti M4-ks, millega tähistati ka esimest Enigma masinat. Krah lisas, et hetkel on projektiga seotud juba 2500 erinevat arvutit.

«Mind pani kõige rohkem projekti juures üllatama selles osaleda soovivate inimeste arvu pidev kasv. Mina ainult tegin ennast internetis kahes kohas nähtavaks ning saatsin asja ühte meililisti,» ütles Krah.

Natuke rohkem kui kuu aja jooksul suudeti dekodeerida juhuslikus järjekorras olevad tähekombinatsioonid.

Selle sõnumi enkrüpteeritud šifrit pole tavalisel viisil võimalik lugeda, kuid lahti seletatult kõlaks see järgmiselt: «Sunnitud rünnaku tõttu sukelduma. Vaenlase viimane positsioon kell 08.30 AJ 9863, kurss 220 kraadi, kiirus kaheksa sõlme. (Ma) järgnen (vaenlasele). (Baromeeter) langeb 14 mb, kirde-põhja (tuul), (tugevus) neli, nähtavus kümme (meremiili)».

Ajalooannaalidele tuginedes saatis selle sõnumi 25. novembril 1942 Saksamaa sõjalaevastiku allveelaeva U264 komandör, kaptenleitnant Hartwig Looks.

Sõja ajal Suurbritannias Bletchely Parkis töötanud koodimurdjad tegid jõupingutusi Saksmaa teabekandjate lahtimuukimiseks, püüdes sellega õõnestada nii Saksa sõjamasinat kui ka säästa oma sõjaväelasi ja meremehi.

Arvutite eelkäijaid kasutades pidasid Bletchley Parki tuhanded krüptograafid halastamatut võidujooksu ennetamaks Saksamaa allveelaevade rünnakuid.

Sakslased kasutasid kodeeritud sideseansside pidamiseks «hirmuäratavat», rootoritel töötavat Enigmat.

Lisaks oli sakslastel sõnumi dekodeerimiseks kasutusel roosale paberil punase tindiga kirjutatud koodiraamatud, mida oli lihtne vaenlase ootamatu kallaletungi puhul hävitada.

Hilisemad täiendused raskendasis liitlastel sakslaste Enigmaga kodeeritud sideseansside dešifreerimist veelgi.

Stefan Krahi koodimurdmistarkvara kasutas tõe teadasaamiseks kombinatsiooni «toorest jõust» ja algoritmidest.

Selline kombineeritud lähenemine suurendas võimalust juhuslikult õige lahenduse otsa sattuda.

Bletchley Parki koodimurdjad on aga tänaseks tänu televisioonile, filmidele ja romaanidele surematuks muutunud.

Blechley Parki muuseumi töötajad ei soovi koodide lahtimuukimisega lõpetada ühte Teise maailmasõja peatükki, vaid jätavad selle entusiastidele.

Kuid muuseumi pressiesindaja kinnitas, et M4 projekt on huvitav ning Krahi töö on suur austusavaldus sõjaaegsetele koodimurdjatele.

Ralph Erskine, kes kolm Enigma originaalkoodi 1995. aasta detsembris ajakirjas «Cryptologia» avaldas, ütles, et sakslaste koodide lahtimuukimine pärast 63 aastat on tähtsaks verstapostiks amatöörkrüptograafidele.

«Arvan, et projektiga seotud inimestele pakub palju rahuldust see, et nad suudavad teha midagi sellist, mida Blechley Parkis ei suudetud».

Toimetas Inna-Katrin Hein, eelinfotoimetaja/tõlk

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5