Kui näitustekoeral on oluline välimus, siis tarkade koerte klubi Tako võistluskoera puhul loeb see, mis kahe kõrva vahele mahub. «Kõik koerad on tegelikult targad, ainult et inimene ei oska tarkust alati üles leida,» kinnitas koertetreener Sirje Vets. «Igal loomal on oma IQ, mis ei sõltu tõust. Vaadake hulkuvaid koeri – nad kõik on elus oma nükked saanud ja teavad suurepäraselt, mida mingis olukorras teha.»

Tako treeningute eesmärk on teha koerale selgeks, kes on peremees, ning muuta looma ja inimese vaheline koostöö mõlemale nauditavaks. «Nõukogude ajal treeniti koeri füüsilise mõjutamisega, näiteks suruti loom vägisi lamama, kui ta seda käsu peale ei teinud,» nentis Vets.

Sõna «dressuur» ei kasuta treener ühelt loomataltsutajalt kuuldud loo tõttu. Nimelt olevat see sõna pärit mustlastelt, kes õpetasid karu tantsima, sidudes looma tuliste süte kohale kinni ja samal ajal trummi tagudes. Edaspidi meenus karule trummipõrinaga üle elatud valu ning refleks sundis looma tatsuma. «Meie kasutame pehmet koolitusmeetodit ja treenime motivatsiooni ehk maiuspalade abil,» kinnitas treener.

Ei ründa, aga valvab

Sõnakuulelikkuse alal on võimalik koeraga võistelda kuni maailmameistri tiitlini välja. See ala sisaldab peale tavaliste käskluste (lama, istu jne) täitmist ka viie sarnase eseme seast peremehe käes olnud asja väljavalimist, esemete toomist jms. Kolm koolitatud rotveilerit näiteks hoidsid õue peale sattunud mootorratturit sadulas tervelt kolmveerand tundi, kuni peremees koju saabus.

«Treenitud koer ei ründa, vaid hoiab võõral silma peal,» kirjeldas Vets. «Niipea kui mees tahtis ratta seljast maha tulla, olid koerad kohal. Muul ajal jalutasid ja lesisid nad läheduses, lasid endale sööta kogu kotis olnud saiakeste varu – tänan, oli väga maitsev, aga sadulast maha me sind ei lase.»

Teise ala, Inglismaalt alguse saanud ja nüüd maailmas ülipopulaarse agility loojad said inspiratsiooni ratsutamisest. Koerajuht peab looma puudutamata tagama, et koer läbiks takistusraja veatult ja kiiresti. Koerad peavad agility võistlustel samamoodi ületama takistusi puhtuse ja kiiruse peale. Takistuste (aed, tunnel, rõngas, poom, kiik jms) järjekord on igal võistlusel erinev ning erineva turjakõrgusega koertele on oma võistlusklassid.

Kutsikate kursused

Tako suvepäevadel vahetavad peremehed ja lemmikud sageli aga kohad: koerad vaatavad pealt, kuidas peremehed takistusriba läbivad. Eriti põnevil on nooremad koerad, kellel on lausa küsimärk näos. «Tahaks väga, et inimesed hakkaksid koeri võtma sõprade ja hobina, mitte valvurite või postamentidena,» ütles Vets.

Treeningutele eelneb kutsikate suhtluskool, kus omanikud õpivad oma koera «lugema» ehk looma käitumist tõlgendama. «Treeningutel on omanik A ja O, seal loomi kokku mängima ei lasta. Samas peavad kutsikad omavahelist suhtlemist õppima,» selgitas treener. «Kutsikas õpib koolis, mis on halb ja mis hea, ning mõningaid elementaarseid käsklusi.

Kutsikad on nagu lapsed, nendega peab jätkuma kannatlikkust ja järjekindlust, ei tohi vihastada ning veel vähem vihahoos karistada.»

Mida nooremalt koer kooli tuua, seda kergemini ja kiiremini jõuab tulemuseni, kuid kunagi pole liiga hilja. Vets meenutas kolmeaastast terjerit, kellel oli halb harjumus näpata õues laste kindaid ja mütse, mida ta tagastada ei tahtnud. Aastase tubli treeninguga oli see viga kadunud ning koerast saanud igati kuulekas ja tubli kaaslane.

Koerte iseloomu saab ka testida, katsete käigus vaadatakse koera käitumist ekstreemsetes olukordades ning tulemusi kasutatakse aretuskoerte väljavalimiseks.

«Koeraga tegelemisest tekib meeletu positiivne laeng ja energia,» kinnitas Vets. «Soomes tehtud uuringu kohaselt kulub koeraomanike peale teistest palju vähem haigusraha. Nad on tervemad, sest viibivad palju värskes õhus ja neil on ka närvid korras.»

Tako klubi

• Asutatud 2000. aastal

• Klubiga saab liituda avalduse alusel

• Sisseastumistasu on 50 kr, aastane liikmemaks 100 kr

• Klubil on praegu 60 liiget

• www.tako.ee

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.4