Priit Pullerits: vara leinata
31.01.2008 00:01
Priit Pullerits, Postimees
|
| |
|
 |
Priit Pullerits |
|
|
|
|
Võrreldes mullusega kukkus kell täpselt kümme päeva tagasi. Just siis tuli eelmisel aastal kauaoodatud lumi maha. Homme aga vaatab kalendrist vastu juba veebruar ning maa püsib ikka sünkjas. Kuidas Juhan Liiv kirjutaski (peaaegu): must pale on meie maal ja meie ajal ka.
Mu naine muidugi rõõmustab, et hommikuti tööle sõites ei pea autot hangest välja ajama, aga sajad minusugused, kes talispordist lugu peavad, ei tea, kas nutta või naerda. Mis sajad – ikka tuhanded!
Vaadake, kui palju inimesi oli end eelmise nädala alguseks pannud kirja Tartu maratoni pikale, 63 km distantsile. Tervelt 3509. Mullu samaks ajaks oli registreerunute arv 2832, tunamullu 2654, veel aasta varem 2336. Siin pole vaja olla makroanalüütik, et tõdeda: mida viletsamaks on jäänud talved, seda suuremaks on paisunud rahva suusaind.
Aga selleks on vaja siiski ise end kodunt välja vedada, et veenduda – suuremate arvude taga peitub varasemast professionaalsem suhtumine.
Ehk teisisõnu, üha rohkem inimesi võtab sporti järjest tõsisemalt. Juba sügisel võis kohata varasemast rohkem rullsuusatajaid, nüüd näeb kunstlumeradadel senisest arvukamalt neid, kes sõidavad keppideta või ühe kepiga – mis on selge märk teadlikust harjutamisest.
Professionaalsed treenerid, nagu mind juhendav Eesti naiste koondise treener Kalmer Tramm, on tõusnud kõrgesse hinda. Need, kel rahakott kannatab ja töögraafik võimaldab, käivad lume puuduse tõttu harjutamas Põhja-Soomes.
Suusanälja kinnituseks kõlbab tõsiasi, et jaanuari keskel sõitis Tšehhi Jizerská padesátka maratonile, kus lumi tuli maha nädal enne starti, rohkem kui poolsada eestimaalast.
Paraku ei tea praegu keegi – sest vanajumalani kommunikatsioonifirmade leviala ei küüni –, kas kõik see higi, vaev ja ajakulu (rääkimata rahakulust, sest korraliku suusavarustuse hind ulatub üle 10 000 krooni) kahe ja poole nädala pärast Tartu maratonil tasutud saab. Ja kuna üleilmse kliima-apokalüpsise kuulutajad pole oma masendavaid ennustusi revideerinud, on asunud maratoni peamine eestvedaja Indrek Kelk tasahilju vaagima, kas itaallaste 70 km pikkuse Marcialonga eeskujul ei peaks tulevikus kaaluma ka Tartu maratoni raja kunstlumetamise võimalust.
See tundub meeleheitliku katsena looduslikku surma määratud spordiala elus hoida. Aga võib-olla ootaks enne matuseorkestri tellimist veel pisut. Ühe tõsiselt võetava prognoosi järgi langeb sulavate liustike ja jäämägede tõttu Atlandi ookeani ja seega ka Euroopa põhjaosa temperatuur 2–3 kraadi. Kusjuures see ei pidavat juhtuma sajandi, vaid kümne aasta pärast. Eks seadkem suusad aegsasti valmis. |
|
|
|
|
