Kohtunike ühingu hinnangul ei saa halduskohtud hakata väljastama lube keelatud rajatiste kõrvaldamiseks, kuna see oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega.

Riigikogus arutatava seaduseelnõuga keelataks püstitada Eesti Vabariiki okupeerinud riike või nende relvajõudusid ülistavaid, vaenu õhutavaid või avalikku korda rikkuvaid monumente ja muid rajatisi.

VIIMASED KOMMENTAARID Kuis nii kas kohtunikud  siis valitsusparteide  käskudele veel ei allu   :) või oli see aasta  pärast kui ... ENSV okupeeris Eestit! Milline riik meid  okupeeris? Kas Venemaa  üksi nagu enamus  arvab? Seda riiki ju  pole olemas nagu  NSVL... Teised kommentaarid

Eelnõu järgi on siseministril õigus teha selle seaduse täitmiseks vajalikke ettekirjutusi ja halduskohtu loal kasutada selleks ka sunnivahendeid.

Tallinna halduskohtu kohtuniku Tiina Pappeli sõnul astuks aga kohus sellise käitumisega haldusorgani rolli ja võtaks endale poliitilise vastutuse. «Eelnõu on vastuolus põhiseaduses sätestatud võimude lahususe põhimõttega,» kinnitas ta.

Kohtunike ühing märkis, et kui kohus peab siseministri toimingutele juba varemhinnangu andma, rikub see ka kodanike õigust oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöörduda.

Vastandlikud otsused

«Seaduse rakendamine võib kaasa tuua olukorra, kus halduskohus hakkab tegema vastandlikke lahendeid,» ütles Pappel. «Näiteks kohus ühes koosseisus annab loa keelatud rajatis kõrvaldada, kuid teine koosseis tühistab ettekirjutuse, millele luba anti.»

Kohtunikele jääb ka segaseks, mida nad loa andmisel tegema peavad – kas arutama küsimust sisuliselt või järgima ainult sätestatud menetluskorrast kinnipidamist.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kaasesimehe Tõnis Lukase sõnul on eelnõu praegune versioon Keskerakonna muudatusettepanekute lisamisega kõlbmatuks muutunud ja tuleb täielikult ümber teha.

«Kohus ei peaks olema otsustaja, kas anda luba keelatud rajatise kõrvaldamiseks või mitte, sest sellega satuks kohus õiguslikult väga keerulisse olukorda,» ütles Lukas.

Uued ettepanekud

Lukase sõnul soovib IRL taastada seaduse algse mõtte, et oleks võimalik kõrvaldada Tõnismäe pronkssõduri monument ja laiendada keelatud rajatise määratlust, et takistada ka Vene keisri Peeter I monumendi püstitamist Narvas.

Riigikogu õiguskomisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde möönis, et eelnõu vajab tublisti parandamist ja täpsustamist.

«Mulle siiski meeldiks, kui halduskohus oleks kuidagi juurde toodud, sest vastasel juhul hakatakse siseministri otsust väga politiseeritult käsitlema,» rääkis Linde. «Oleme arutanud varianti, et ministri otsusele eelneb ekspertkomisjoni soovitus. Siis tuleks ka seaduses täpsemalt lahti kirjutada, mis komisjon see on.»

Linde sõnul peaks kohus enne vaid kontrollima, kas esinevad kõik asjaolud, mis annavad ministrile õiguse nõuda keelatud rajatise kõrvaldamist. «Ja kui keegi ministri ettekirjutuse pärast kohtus vaidlustab, siis arutab kohus asja sisuliselt ja seda teeks juba teine kohtukoosseis,» ütles ta.

Peaminister Andrus Ansip arutas eile opositsioonierakondade juhtidega Stenbocki majas, kuidas keelatud rajatise eelnõuga edasi minna. Erakonnad esitavad oma muudatusettepanekud 7. veebruariks.