Eestit valitsevad või valitsema pürgivad erakonnad teevad uskumatumaid ettepanekuid valijatele, püüdes neid ära osta üha suuremate lubadustega maksusoodustusest.
Seejuures ei hoolita isegi võimalikest katastroofilistest tagajärgedest riigi ning valdade-linnade tulubaasile. Kuna ettevõtjate ahnus on nüüd üle kandunud ka maksumaksjatele, siis ei jää Eestimaa Rohelistel üle muud, kui ühineda selle võidujooksuga ja anda oma lubadused.
Eestimaa Rohelised lubavad, juhul kui valijad meile selleks volitused annavad, alandada tulumaksumäära alates 1. juulist 16 protsendile ja sotsiaalmaksu 25 protsendile. Alates 1. jaanuarist 2008 oleks aga tulumaksumäär juba 15 protsenti. Loomulikult tekib kõigil lugejatel küsimus, kuidas on see võimalik. Väga lihtsalt.
Kui me loeme brutopalgaks summa, mis moodustub praegusest brutopalgast ja sellelt tasutavast sotsiaalmaksust ehk korrutame praeguse palga läbi 1,33-ga ja arvutame seejärel sellest summast praeguse tulu- ja sotsiaalmaksuga võrdse summa, siis leiame, et uus maksumäär ongi tulumaksu puhul 16,08 ja sotsiaalmaksu puhul 24,76 protsenti (vt kõrvalolevaid tabeleid).
Ümardades neid vastavalt 16 ja 25 protsenti, laekuks riigieelarvesse ca 8 miljonit (12 miljardist) vähem kuid pensionifondi ja sotsiaalmaksu tulud kasvaksid ca 61 miljoni krooni võrra, mis poleks üldse halb tulemus. Esitan ka vastupidise arvestuse: kui me hakkaksime arvestama maksukohustust töötaja netopalgast, tekiks olukord, et tulumaksumäär on 28,2 ja sotsiaalmaksumäär 43,4 protsenti. Sellise muutuse tagajärjel ei muutuks töötasude tegelik 57-protsendiline maksukoormus (arvestamata maksuvaba osa).
Rahvusvahelistes, lihtsameelsetes formaalsete maksumäärade võrdlustes paraneks meie reiting esimese lahendi rakendamisel kohinal (töötasudelt arvestatav maksmäärade summa langeb 58 protsendilt 43 protsendile) ning reiting langeks samamoodi teise variandi korral (sest maksumäärade summa kasvab 76 protsendile). Ühtlasi tõuseks praegune keskmine 8000 kroonine brutopalk 10 600 kroonile. Sotsiaalmaksu viimine töövõtja töötasu osasse (kuid tasumise kohustus jätmine kinnipeetava maksuna endiselt tööandja kohustuseks), oleks igati õigustatud, sest on ju antud juhul tegemist puhtalt töövõtja pensioni- ja haiguskindlustuse maksetega, mis tegelikkuses tööandjat kuidagi ei puuduta.
Jättes tööandja kanda töötuskindlustuse makse osa, millega tõepoolest kindlustatakse tööandjaid, ning töövõtjale tema kindlustused, saavutaksime veel ühe positiivse muudatuse. Kui praegu varastavad ümbrikupalka pakkuvad või töövõtjat FIE-ks sundivad petturlikud tööandjad töövõtjatelt tihti sotsiaalmaksu osa, sisendades viimasele, et tema tulud kasvavad tulumaksu osa võrra siis meie poolt pakutava lahendi rakendamisel ei oleks see enam võimalik. See oleks juba iseenesest väga positiivne lahend.
Maksukohustuse arvestamine brutopalgalt praegu: Tööandja lõplik kulu 10 664 Tööandja töötuskindlustusmaks 0,3 % ehk 24 Sotsiaalmaks 33 % ehk 2640 Brutotöötasu 8000 Töövõtja töötuskindlustusmaks 0,6 % ehk 48 Pensionikindlustuse makse 2 % ehk 160 Tulumaks 22 % ehk 1714 Netotöötasu 6078 Netotöötasu/tööandja lõpliku kuluga 57,0 % Summeeritud maksumäärad kokku 57,9 % Maksukohustuste arvestamine muudetud brutopalgalt: Tööandja lõplik kulu 10 664 Tööandja töötuskindlustusmaks 0,23 % ehk 24 Brutotöötasu 10 640 Sotsiaalmaks 24,76% ehk 2640 Töövõtja töötuskindlustusmaks 0,45 % ehk 48 Pensionikindlustuse makse 1,50 % ehk 160 Tulumaks 16,08 % ehk 1714 Netotöötasu 6078 Netotöötasu/tööandja lõpliku kuluga 57,0 % Summeeritud maksumäärad kokku 43,0 %
|
kõik galeriid
