Õigeusklike pahameele esile kutsunud fotonäitus «Would you buy it?», mis on eksponeeritud Tartu vana kaubamaja vaateaknal, küsib, kas jumalast on saanud kaubanduslik kategooria. Foto: Repro

Näituse pealkiri «Would you buy it?» ja kunstnike kontseptsioon paketipõhisest elust, kus jumal on kaubanduslik kategooria ja inimestel elus puudujääv on asendatav ostetavate proteesidega, viitab väga tõsistele ja valusatele küsimustele.

Samal teemal: Fotonäitus akendel kaetakse osaliselt kinni

VIIMASED KOMMENTAARID roomakatoliiklane Püüan tagasihoidlikul moel,  ehkki traditsioonist  kõrvalekaldumata(kes solvub,  see solvub) esindada k... zver krt, ja veel üks asi - ära  jumala eest külmeta! Teised kommentaarid

Ebamugavad küsimused

Aga jälle peab üle kordama elementaarse tõe, et igal ajastul on oma kunst, ja tänapäevane kunst ei tegele ilu ja sobilikkuse esiletoomisega, vaid ennekõike esitab ebamugavaid küsimusi.

Piisab sellest, et kunstijutt muutub tõsiseks ja sisuliseks, ja kohe ärkab kusagil vennaskonnas uinunud religioosne kinnisidee ja tormab nagu lahtipääsenud ketikoer talle arusaamatu kallale.

Tundub, et kristlik religioon veab endaga kaasas rasket jõukultuse ja patronaažitaaka, sest mõtteviisilistele lahknevustele reageerimiseks kasutatakse ikka ja jälle käsunduslikke jõuvõtteid ja inkvisitsioonilist süüdistavat leksikat, mis ei vaevu astuma ühtki sammu teise poole mõttest arusaamise suunas.

Aga siin on lugu keerulisem. Taavi Piibemanni kolm pilti, mannekeen, Kristus ja seksnukk, on kõik esitatud ühe ja sama telgidee manifestatsioonidena. Nad on asendajad, projektsioonid, mille kaudu inimene ulatub talle kättesaamatu suunas.

Ennekõike on see totaalsest kurbusest ja eraldatusest rääkiv näitus. Religioosne rühmitus näitab ennast seekord pinnapealse ja süvenemisvõimetuna, rünnates korduvkasutuses oleva standardleksikaga väljapanekut, mille mõttele nad pole vaevunudki pilku heitma (sõnastused nagu «religiooni mõnitamine» ja linnapea Laine Jänesele ettekirjutusi tegev eeldus, et linnavalitsus oleks pidanud ürituse Tartu kunstikuu 2006 ära keelama!).

Mõneti on religioosne rühmitus andnud ideaalse vastuse kunstniku küsimusele asendajatest. Just praegu on meie lähiümbruses suur kannatuslugu, kus tuhanded linnud surevad piinavat surma kellegi hoolimatuse pärast. Selle kohta pole religioosne rühmitus teinud ühtki avaldust.

Nemad võitlevad nende tõekspidamiste järgi ebakohases ümbruses eksponeeritud sümboli nimel, kannatavad ja surevad linnud aga ei tule neile meeldegi.

Võibolla on hoopis see halastusest rääkiva religiooni sisemise idee mõnitamine?

Igatahes hakkan ma tasapisi aru saama muhameedliku maailma keelust teha jumalast pühakuju või pilti. Nad soovivad vältida olukorda, kus asendaja võtab juhtimise üle ja tõrjub asja sisemise idee kõrvale.

Kultuuripealinna nimel

On kummaline, et õigeusu kirik saab Eestis öelda, mis tohib olla näitusel ja mis mitte. Aga hoopis olulisem on just selle konflikti käigus selgunud tõsiasi: kui Tartu tahab hakata Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011, siis tuleb kohe alustada tööd selle nimel, et inimesed oma isoleeritud ignorantsusest välja tuleksid ja kunsti elementaarse tähestiku omandaksid.

«Would you buy it?» osutus siin valusaks indikaatoriks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.56