Tervise Arengu Instituudi lasteprogrammi juhi Mai Maseri sõnul tähendaks see küll õppeaasta pikenemist, ent aitaks koolipäevi lühendada ja pingevabamaks muuta.

«See oleks just laste tervise seisukohalt kasulik,» tõdes Maser. «Lastearstid, kellega olen seda varianti arutanud, arvasid samamoodi.»

Haridus- ja teadusministeeriumi üldkeskhariduse talituse juhataja Avo Veermäe nentis, et ettepanekul on jumet.

«Kuna kogu aeg kurdetakse, et õppekavad on rasked, siis võib õppeaasta paari nädala võrra pikemaks tegemisest abi olla,» arvas Veermäe, kelle sõnul on Eesti laste kooliaasta nagunii keskmiselt kümne päeva võrra lühem kui mujal Euroopas. «See kaitseb ka last, sest mida pikem on kooliaasta, seda väiksemaks muutub õpilase nädalakoormus.»

Lapsed maatöödel

Kahe algkassides õppiva tütre ema Piret Pralla suhtus augustikuisesse kooliminekusse kahtlevalt. «Vähemalt algklassides pole küll vaja õppeaastat venitada,» kostis Pralla. «Seevastu vanemates klassides lõppeb kool niikuinii poolest suvest - kui nad teisest poolest tagasi kooli minema peavad, millal nad siis puhkavad?»

Ka lastearst Anne-Kristi Uuli ja Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpetaja Krista Mägi vaidlesid ideele soomlaste eeskuju järgida vastu. Uuli hinnangul on suvi niigi üürike, pealegi tuleks silmas pidada traditsioone, mille järgi on kool alanud ajast aega ikka tarkusepäeval, 1. septembril.

«Eestlased on suuresti maarahvas ja augustis on palju aiatöid, käiakse marjul ja seenel,» lisas Krista Mägi. «Oleks hea, kui lapsed saaksid neist tegevustest osa võtta.»

Mägi soovitas ka sügisese ja kevadise vaheaja praeguse nädala asemel kahe nädala pikkuseks venitada, sest kevadel on lapsed tublisti väsinumad kui praegu. Praeguse 19 päeva pikkuse koolipausi kärbiks ta kehva ilmastikku silmas pidades aga märksa lühemaks.

Uuli arvates võiks taastada aastate eest veebruaris toimunud nn suusanädala, mille ajal olid õpilased koolist priid ning veetsid aega suusalaagrites või niisama talisporti nautides.

«Kuna meie ilmaolusid ei tea kunagi ette, võiks suusanädalat vastavalt ilmadele nihutada,» pakkus Uuli.

«Kindlasti oskaksid õpetajad seda aega aktiivselt sisustada. Siis oleks ka kindel, et lapsed tõepoolest tegelevad spordiga, mitte ei istuks kodus teleri ees.»

Haridusametnik Veermäe sõnul tõstetakse koolivaheaegade teema aeg-ajalt üles, ent uute lahenduste tegemiseks lähevad ettepanekud alati lahku.

Liiga pikk talvepuhkus

«Osa arvab, et õppeaasta peaks tervikuna olema pikem, osa jälle, et lühem,» nentis Veermäe. «Näiteks 19 päeva on minu meelest talvevaheaja jaoks liiga pikk, aga kui seda muutma hakata, tuleb kindlasti palju vihaseid nõudmisi olukord säilitada.»

Eesti Lastevanemate Liidu esimehe Ago Künnapi sõnul laieneb veerandite ja vaheaegade kestuse küsimus riikliku õppekava probleemile. «Kui lapsed ei peaks nii palju tuupima kui õppekava ette näeb, saaks ka koormust ühtlasemalt jaotada,» rääkis Künnap.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.38