Eestlaste sõda Ameerika tähelipu all Iraagis
(7)
31.12.2003 00:01
Toomas Sildam, vanemtoimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Me ei teadnud peaaegu viis kuud sõdurite nimesid, sest peastaabi juhid olid
need saladuseks tunnistanud.
Tulemuseks oli pressivaenlase tiitel kaitsejõudude teavitusjuhile Peeter
Talile, kes salastamisotsuse ajal viibis välislähetuses, kuid pidi pärast
ohvitserina täitma ülemuste vaikimiskäsku.
Seda, et jaanipäeva eel Iraaki lennutatud eestlaste üksuse ESTPLA-7 ülem on
kaitseväe üks paremaid ohvitsere, kapten Eero Kinnunen, saime teada alles siis,
kui kaitseväe juhataja admiral Tarmo Kõuts temaga Bagdadis ühe pildi peal
seisis.
Me lootsime, et poliitikute poolt Iraagi sõtta saadetud Eesti sõdurid lähevad
suhteliselt rahulikku Põhja-Iraaki, nagu kaitseväe juhid lubasid, aga USA
väejuhatus jättis nad päris «katlasse», patrullima Bagdadi An-Maria linnaossa.
Kaitseminister Margus Hanson ütles, et temaga ükski ameeriklane eestlaste
ümberpaigutamisest enne ei rääkinud.
Valitsuse liikmed, kaitseministeeriumi ametnikud ja sõjaväejuhid vältisid
sõna «sõda», kui nad Iraagist rääkisid. Väljend «rahutagamismissioon» kõlas
rahulikumalt ja vastas rohkem Riigikogu mandaadile, mis saatis kaitseväelased
kriisipiirkonda.
Peitusemäng lõppes, kui Bagdadist hakkasid tulema järjest teated Eesti
sõdurite haavatasaamistest. Sisside granaadirünnakutes sai pihta kaheksa
ESTPLA-7 meest, neist kaks toodi koju taastusravile.
Sõda on murdnud end Eesti ellu ja jääb siia pikaks ajaks, sest Iraagi
ründamine, mis lõhestas maailma erinevatesse leeridesse, on muutnud Eesti
sõdivaks riigiks.
|