Juba 2002. aasta lõpus hakkas ilmnema, et osa Eesti firmajuhte näeb ettevõtte tulevikku nõukogust ehk omanikest hoopis erinevalt. Mida kuu edasi, seda rohkem neid kummalisel kombel juurde tekkis.

Aasta lõpuks oli selge, et praeguste juhtide visioonid ei sobinud enam suurimale mobiilioperaatorile EMT-le, Eestis suuremat turuosa võita üritavale Nordea pangale, ühele suuremale transiidifirmale Pakterminalile ja nii edasi.

Kas tõesti olid Peep Aaviksoo, Juhani Seilenthal ja teised juhtinud neid suuri firmasid valesti või otsustasid peaasjalikult välismaalastest omanikud justkui üleöö ja kõik korraga, et midagi tuleb põhjalikult muuta ja kiiresti?

Kommentaaridega kitsid

Seda ei oska suurema osa lahkumiste puhul öelda, sest lahkujad olid üldjuhul kommentaaridega kitsid. Aaviksoo ja EMT nõukogu leppisid kokku, et ei kommenteeri põhjuseid poole sõnagagi. Seilenthal ütles vaid, et tema jaoks tuli vallandamisotsus ootamatult ja muud ei midagi. Gunnar Kobin lahkus Kesko juhi kohalt sama kidakeelselt.

«Erimeelsused nõukoguga ettevõtte tuleviku osas» said paljudele põhjenduseks, millega kogu juhtumile joon alla tõmmata. Kui erimeelsused, siis erimeelsused, aga milles ja miks, on seni paljude juhtumite puhul vastuseta.

Ajalehed üritasid selles tuulevaikuses siiski põhjuseid leida. Räägiti, et Kobini lahkumise taga olid Kesko suured võlad partneritele ja Kobini komme raha neile enne viimast hetke mitte maksta.

Vihjati, et Seilenthali nii ootamatu lahkumise taga oli mingi jama. Kontrolliti, kas tõesti lahkus Raivo Vare selleks, et asuda Elioni etteotsa Valdo Kalmu asemele. Üritati välja selgitada, kas tõesti sai rootslastel Peep Aaviksoo isepäisest stiilist lihtsalt kõrini ja neil oli vaja tuima käsutäitjat.

See tõde, mida lahkujad ise polnud nõus välja ütlema, on ilmselt paljuski seotud välisomanikega. Omavahel räägitakse küll, et rootslastele, soomlastele ja teistele maha müüdud firmade juhtidel oli lihtsalt igav. Nad olid harjunud action’iga, tahtsid vastu võtta otsuseid ja käituda oma parema äranägemise järgi.

Otsused välismaalt

«Ega see, et sina oled siin juht, ei tähenda, et sa saad ise olulisi asju otsustada, sina teed nii, nagu meie sulle ütleme,» olevat soomlastest omanikud ühele lahkunud tippjuhile öelnud. Selline mäng ei sobinud aga end ise üles töötanud tippjuhtidele, kellelt oli ühel hetkel kogu võim käest ära võetud. Ilmselt on need paljuski «nõukoguga erimeelsuste» põhjused, millest avalikult ei räägita.

Teiseks usuvad paljud eksperdid, et Eesti firmade areng ongi jõudnud uude etappi. Meil ei ole enam vaja niivõrd arendajaid ja ehitajaid, kui hoidjaid. Aga see nõuab juhilt teistsuguseid oskusi ja on praegustele staarjuhtidele ilmselt ka igav.

See, et kõigi nende juhtide lahkumine nii vaikseks ja valutuks osutus, on ühelt poolt huvitav, aga ilmselt olid «kuldsed käepigistused» neile piisavalt kuldsed. Kui firmajuhile lihtsalt ust näidata, võib ta oma teadmiste ja tutvustega meedias selliseid ebameeldivusi korraldada, et see läheb firmale väga kalliks maksma. Umbes sellise jama ohvriks langes ka rahandusminister Tõnis Palts, kes üritas maksuameti juhist Aivar Sõerdist jõuvõtetega lahti saada, ent pidi selle tõttu ise tagasi astuma ja detsembris ennistas kohus veel Sõerdi tööle ka.

Hoopis iseküsimus on see, mida sellised varumehed nüüd peale peaksid hakkama. Paljud neist on juhtinud nii suuri firmasid, et areneda pole Eestis justkui kuhugi.

Nii istuvadki nad hetkel niisama, tegelevad mõne pisikese firma või projektiga ja ootavad mingit lahendust. Eestis on praegu mitukümmend töötut tippjuhti, kellele ei ole rakendust. Vähegi olulised töökonkursid meelitavad ligi nii auväärse nimekirja juhte, et kaks aastat tagasi oleks see tundunud uskumatu.

Päästja riik

Mõned tippjuhid on avalik sektor ka «ära päästnud». Näiteks Rautakesko eksjuht, enne seda ETKs ja Hoiupangas kõrgetel kohtadel töötanud Peeter Raudsepp sai auväärses konkurentsis Eesti Posti juhiks ning Klementist vallandatud Madis Võõras Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhiks.

Kindlasti ei suuda aga Eesti riik pakkuda väärilist tööd kõigile tegevuseta tippjuhtidele. Aga kes veel oleks paremad mehed Eesti väikeettevõtlust arendama kui just nemad oma kogemuste, tutvuste ja pealehakkamisega? Seal oleks küllalt ehitus- ja arendustööd, mis neile nii meeltmööda on.

Ametist lahkunud tippjuhid

Aivar Sõerd, maksuamet

Alo Streimann, Eesti Post

Aigar Pindmaa, Wõro Kommerts

Peep Aaviksoo, EMT

Juhani Seilenthal, Nordea pank

Raivo Vare, Pakterminal

Toomas Peterson, lennuamet

Raul Kastan, Werol

Gunnar Kobin, Kesko

Mart Tooming, Hansa Capital

Aigar Kallas, Riigimetsa Majandamise Keskus

Eero Till, autoregistrikeskus

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4