Novembrikuine valitsustüli ei tõstnud ühegi partei mainet
(15)
31.12.2003 00:01
Kalle Muuli, erikorrespondent
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Rahvaliidu kirjalikest nõudmistest novembri teisel poolel lahvatanud
valitsustülist ei võitnud ükski valitsusliidu erakond, väidab uuringufirma Emor
sotsioloog Tõnis Saarts värsketele andmetele tuginedes.
Kahes osas - 26. novembrist 3. detsembrini ja 10. detsembrist 17. detsembrini
- läbi viidud avaliku arvamuse küsitluse tulemuste kohaselt vähenes Res Publica
toetus viie ja Reformierakonna toetus võrreldes novembrikuise küsitlusega kolme
protsendipunkti võrra ning nende toetus oli vastavalt 14 ja 13 protsenti
valimisealisest elanikkonnast.
Rahvaliidu toetusprotsent oli küll kokkuvõttes, küsitluse kahe osa keskmise
tulemusena nelja protsendipunkti võrra suurem kui eelmise küsitluse ajal ehk
üheksa, kuid seda üksnes väga lühiajalise, kohe pärast valitsustüli möödunud
populaarsusetõusu tõttu.
Valitsustüli ajal, kui viidi läbi küsitluse esimene osa, tõusis Rahvaliidu
toetusprotsent kuuelt kolmeteistkümnele, kuid detsembri keskpaigaks, küsitluse
teise osa läbiviimise ajaks, oli see taas langenud seitsmele portsendile.
Määramatuse kasv
Võrreldes varasemate küsitlustega on pärast valitsustüli seevastu
suurenenud järsult nende inimeste osa, kes ei oska oma erakondlikku valikut
määrata.
«See näitab,» väitis Saarts uuringut kommenteerides, «et valitsuskriis ei
toonud ühelegi asjaosalisele erakonnale, ka mitte Rahvaliidule, püsivama
väärtusega boonuspunkte, vaid pigem tekitas rahvas nõutust ja võõrandumist.»
Lisaks juhtivatele valitsuserakondadele vähenes jätkuvalt ka Keskerakonna
toetajaskond, vajudes detsembris aasta madalaimale tasemele - 16 protsendini.
Isamaaliidu toetajaskond kasvas ühe kuuga kuue protsendi valijaskonna
toetuselt seitsmele.
Toetajate hulk tõusis märkimisväärselt üksnes Mõõdukatel - novembrikuiselt
seitsmelt üheksale - kuid küsitluse läbiviijad ei seosta seda ainult ja otseselt
valitsustüliga.
«Mõõdukad on võrreldes teiste opositsioonierakondadega kõige enam häält
teinud ja valitsuse suhtes kriitilisemad olnud ning see on osale
protestimeelsematele valijatele meeldinud,» märkis Saarts.
Valitsuskriis tõi uuringu kohaselt kaasa ka valitsuse kui terviku
populaarsuse languse. Ent võrreldes üle-eelmise, Mart Laari juhitud valitsusega,
ja eelmise, Siim Kallase juhitud valitsusega on praeguse valitsuse maine siiski
hea.
«Juhan Partsi valitsus on endiselt viimaste aastate populaarseim valitsus
Eestis,» kinnitas Saarts.
Keskerakonna pressiesindaja Evelyn Sepp avaldas küsitlustulemusi
kommenteerides heameelt Rahvaliidu ning teiste opositsioonierakondade, Mõõdukate
ja Isamaaliidu kosumise üle. «Kui Rahvaliidu tõus võib olla siiski ajutise
loomuga, siis Isamaaliidu ja Mõõdukate puhul võib see püsima jääda,» ennustas
Sepp.
Ootuspärane kaotus
Res Publica ja Reformierakonna toetuse vähenemist nimetas Keskerakonna
pressiesindaja ootuspäraseks.
«Pigem üllatas, et langus ei olnud suurem,» väitis Sepp.
Res Publica volikogu esimees Urmas Reinsalu avaldas lootust, et valitsustüli
õpetas kõigile: kriisidest ei võida keegi. «Erimeelsusi peab lahendama
viisakalt,» manitses Reinsalu. «Tülitsemine võib varjutada ka aruteludest ja
nendele järgnevatest kokkulepetest sündiva hea.»
|