| Perekonnaga Türgis puhanud Mae oli isegi natukene üllatunud, kui tütred Lauren ja Isabel esitasid dopinguküti lahkumise järel papale küsimusi nagu küllusesarvest. «Lapsed uurisid: «Isa, miks see onu siia tuli, miks ta sinult verd võttis ja koos sinuga pissil käis?»,» meenutab Mae, kerge muie huulil. «Laste vaatevinklist on ju elu mustvalge,» jätkab 2002. aasta olümpiamängude pronksimees ja 2003. aasta MMi hõbedaomanik mõtisklust. «Nad tahavad kõike väga täpselt teada saada. Tütred kardavad nõela samamoodi kui mina poisina. Neile tundus kogu see protseduur hirmuäratav.» Teeb vereprooviKodus Otepääl on Mae ootamatud külalised laste küsivate pilkude saatel kõrvaltuppa juhatanud ja vajalikud toimingud seal sooritanud. «Nende töö, pean sellega arvestama,» räägib Mae. «Sport on vabatahtlik tegevus, nemad kehtestavad reeglid, millega sportlastel tuleb paratamatult leppida.» Ometi tekib vahel olukordi, mis paneb kõrvaltvaataja ehmatusest õlgu võdistama. «Hiljuti Soomes Olosel harjutades võeti vereproove määrdekastidel,» tõdeb Mae. «Määrdemehed tegelesid samas suuskadega, meie olime rivis ja andsime mitte kõige sanitaarsemates tingimustes verd,» lisab ta. Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) kuuma rühma mehena peab Mae olema kogu ööpäeva vältel dopinguküttidele kättesaadav. Viimase kahe ja poole kuu jooksul on ta andnud kolm võistlusvälist vere- ja kaks uriiniproovi. Eelmisel reedel Norras Beitostöleni MK-etapil kontrolliti nii uriini kui ka verd. Kuna Mae hemoglobiininäit osutus Norras lubatust kõrgemaks, järgnes viiepäevane võistluskeeld. Täna läheb ta Kuusamos taas vereproovi andma. Looduslikult kõrge hemoglobiinitasemega Mae käis pärast Norrast naasmist uute ebameeldivate üllatuste vältimiseks Tartus proovi tegemas. «Seis on jätkuvalt hea,» kinnitab Mae, kes võttis Kuusamosse hemoglobiini mõõtmiseks kaasa eriaparaadi. «Nüüd tuleb enne vereproovi andmist ka kõik rutiinsed toimingud väga korralikult ära teha. Ei saa minna nii julmalt kirvest viskama nagu möödunud nädalal Beitostölenis.» Hommikul läheb Mae esmalt harjutama, treeningu järel tuleb loobuda saunaskäigust, mis kahandaks organismi vedelikuvarusid. Beitostölenis lootis 35-aastane sportlane oktoobris FISilt saadud eriloale, mille alusel tohib tema hemoglobiininäit olla pisut kõrgem kui paljudel teistel suusatajatel. «Muutusin liiga enesekindlaks,» tunnistab klassikalises tehnikas maailma koorekihti kuuluv Mae. «Mõnes mõttes on lihtne end süüdistada, samas tiirutan just nagu surnud ringis. Mul on looduslikult kõrge hemoglobiinitase, pean teda vägisi FISi võimaldatud normi piires hoidma.» Mae sõnul pole rivaalid pahatahtlikult tema suunas näpuga näidanud. Pigem suhtuvad kolleegid tema organismi eripärasse mõistvalt. Tänavu Sapporo MMil, kui Mael oli jälle lubatust kõrgem hemoglobiininäit, tuli rääkima Norra staar Frode Estil. «Tal on olnud sama probleem,» ütleb Mae. Meedia õelutses Paraku on vahel õelutsenud Skandinaavia meedia, vihjates alatult eestlaste võimalikule dopingutarvitamisele. «Omal ajal hakati Norra ajakirjanduses näpuga näitama,» tõdeb Mae. «Neile ei mahtunud toona pähe mõte, et keegi peale norralaste võib veel väga kiiresti suusatada.» Mae arvates ei tohtinuks tema 2002. aasta Salt Lake City olümpia pronks asjatundjatele üllatusena tulla. «Olümpiamängude eel olin maailmakarikavõistlustel üldkokkuvõttes kolmandal kohal,» nendib Mae. «Olen alati kogu hooaja võistlustel osalenud. FIS on mind testinud 1997. aastast.» Samas ütleb Mae, et ta ei üllatuks, kui pärast edukat esinemist homme Kuusamos mõned Skandinaavia meedia esindajad taas kulme kergitaks ning hakkaks vana juttu ajama. Õnneks on suusaässa nahk aastatega piisavalt paksuks muutunud. Ta keskendub oma tööle, mitte kõmule. Mae tutvus uuendatud rajaga Eile pärastlõunal Kuusamosse suusatamise maailmakarikaetapile saabunud Jaak Mae tõttas esimesel võimalusel uuendatud rajaga tutvuma. Mae usub, et vorm ei ole kehvem kui eelmisel aastal sama mõõduvõtmise eel. Toona pälvis ta 15 km klassikasõidus viienda koha. Nii eduka etteaste loodab 35-aastane sportlane teha ka homme. Treener Mati Alaveri arvates oleks esikümnest väljajäämine pettumus. Alaveri hinnangul ei tohiks Mae tõusudel kellelegi alla jääda, paraku võib pikkadel lausikulõikudel kaotussekundeid tulla. Järgmine hea võimalus pjedestaalikoha pärast võidelda avaneb Mael juba 8. detsembril veitsis Davosi MK-etapil, kus kavas samuti 15 km klassikat. Eelmisel laupäeval Norras Beitostöleni MK-etapil lubatust kõrgema hemoglobiininäidu tõttu võistlusest eemale jäänud Mae pidi harjutamisplaane natuke muutma. Kolmapäeval Otepääl tehtud kiirustreening läks hästi. «Samal ajal puudub mul võrdlus konkurentidega,» märgib ta. Tiitlivõistlustelt kaks medalit pälvinud Mae hinnangul kulunuks Beitostöleni MK-etapi 15 km vabatehnikasõit enne Kuusamo võistlust marjaks ära. Kahe lapse isa saanuks tunnetada võistluskiirust ja -pinget, mida ta viimati koges kaks nädalat tagasi Soomes Olosel. Beitostölenis pani Mae võimed enne võistlust siiski proovile, läbides üksi MK-etapi raja. «Tingimusi ei saa võrrelda, kuid pingerea esimesse poolde poleks küll mahtunud,» nendib Mae. «Samas ei kasutanud ma võistlussuuski ja häälestus ei olnud nii hea kui võistlustel.» (PM) Sprinterid jahivad Kuusamos punktikohti Eesti
suusakoondise peatreener Mati Alaver usub, et õnnestumise korral
jõuavad Kuusamo maailmakarikaetapil klassikasprindis punktikohale ehk
kolmekümne hulka nii Peeter Kümmel, Timo Simonlatser kui ka Anti
Saarepuu. Sel nädalal sprindikoondise peatreeneri Björn
Kristianseni asemel sprintereid jälginud ja juhendanud Alaveri sõnul
suutsid Kümmel ja Simonlatser viimasel aktiivsel treeningul sõita
varjatud võimsusega. «Neil oli paar käiku varuks,» selgitab Alaver. Septembri
lõpus ja oktoobris haiguse küüsi sattunud Saarepuu on kuu aega
korralikult harjutanud. Mullu sprinditrooni Kümmelile loovutanud
Saarepuu nokitseb omaette. Ta teeb kavad ise, võttes aluseks 2004.
aasta plaanid, ja arutab neid Alaveriga. «Kuusamos jään
etteastega rahule siis, kui jõuan 30 parema hulka,» mõtiskleb Saarepuu.
«Ega ma südames sellega lepi, aga kui olen kvalifikatsioonist edasi
pääsenud, saan ettepoole vaadata. Tänavu tahan kõikidest sprintidest
viimase välja pigistada.» 2005. aasta MMil kümnenda ja 2006.
aasta olümpial kaheksanda koha pälvinud Saarepuu arvab, et eelvõistluse
karmi sõela võib läbida ka neljanda numbrina lähtuv Kein Einaste.
«Esimest korda MK-etapil startival mehel on rohkem pingeid peal,» ütleb
Alaver. (PM) |