|
Ruhnu lennurada muutub kaks korda aastas — sügisesel sademeteperioodil
ja kevadel maapinna sulades — kasutamiskõlbmatuks, seepärast Avio-Foto plastkaja
mõtte välja pakkuski, kirjutas Meie Maa.
Kui ilma tõttu pehmeks muutunud saare lennurada lennuki hoovõttu
õhkutõusmiseks kannatabki, ei võta lennuk rohkem reisijaid peale kui neli-viis.
Maksimaalse 800 kilo asemel saab lennuki last olla kuni 500 kilo.
Kui lennurada on suletud, kasutatakse saare elanike ning kauba
transportimiseks helikopterit. Kevadel läks helikopteri rentimine Saksa
lennufirmale maksma 278 000 krooni. OÜ Avio-Foto juhatuse liikme Ülo Melli sõnul
arvestati helikopteri rentimiseks vajalik raha maha Saksa lennufirma aastaks
ette nähtud dotatsioonisummast.
«Leiame, et moraalselt ega lennuohutuse seisukohalt pole õige «karistada»
hanke tingimuste alusel regulaarlende teostavat lennuettevõtjat, vähendades
lendude mahtu ning dotatsiooni üldsummat,» kirjutas Mell Saare maavalitsusele
saadetud kirjas.
Ruhnu vallavanema Aare Sünteri sõnul on majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium Ruhnu lennuraja probleemist teadlik ja tegeleb
sellega. «Praeguste plaanide kohaselt on kavas lennurada järgmise aasta suvel
paremaks teha. Plastkatte jutt käis ministeeriumist läbi juba eelmisel aastal ja
nad nõustusid selle paigaldamisega,» lausus Sünter.
Plastkatet ei saa enne panna, kui on tehtud uuringud. «Tuleb kõik enne
korralikult läbi mõelda. Ei saa nii, et ostame plastkatte ära ja paneme peale,
pärast selgub, et oleks pidanud alt kõvendama,» rääkis vallavanem.
Tänavu sügisel pandi plastkate Kihnu lennurajale. Melli hinnangul tehti Kihnu
lennuraja katte paigaldamisel viga, sest katte keskosa asetati sügisel
murukatteta pinnasele. Seetõttu võib juhtuda, et katteplaadid ei haakunud
maapinnaga piisavalt ning need võivad lennuraja kasutamise käigus nihkuda.
Ruhnu lennuraja plastkate läheks maksma 1,8 miljonit krooni, millele lisandub
tööraha. Toimetas Aivar Õepa, Postimees.ee |
