| |
|
 |
Usuõpetuse vastaseid üles kutsuv astronoom Martin Vällik on isegi leeris käinud, kuid jumalikku ilmutust ta seal enda sõnul ei näinud, ja loobus.
Foto: Peeter Langovits |
|
Astronoom protestib usuõpetuse vastu koolis
(1012)
30.11.2005 00:01
Eva Kübar, reporter
Aleksei Günter, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Valitsuse usuõpetusesõbraliku poliitika vastane astronoom Martin Vällik pani internetti pöördumise religiooni õpetuse sisseviimise vastu Eesti koolides, mis oli eile õhtuks saanud ligi 500 toetajat.
Internetilehel avaldatud pöördumises, mille Vällik mõttekaaslastega koostas, kuulutatakse, et usuõpetus pärsib laste vaimset arengut ja iseseisva mõtlemise võimet ning annab ühekülgse pildi kultuurist ja ühiskonnast. Samuti ollakse selle vastu, et Eestis propageeritaks laialdaselt kristlikke väärtusi. «Ei ole õige, et me toetame riigi raha eest mingi vähemuse maailmavaadet,» ütles Vällik viidates riigiasutuste lippude õnnistamisele, vabariigi aastapäeva jumalateenistusele ning palvele kaitseväe paraadi ajal. Tema sõnul võib sõdurite seas olla õigeusklikke, moslemeid ja taarausklikke ning üldse uskmatuid, kelle usuvabadust ei saa piirata. Vällik lisas, et religiooniõpetust propageerides rikutakse ka põhiseadust, mille järgi Eestil pole riigikirikut. Rikutakse põhiseadust Pöördumise põhiautor Vällik on küll Tallinnas Pühavaimu koguduses leeris käinud, ent kuna ta sealt loodetud ärkamist või valgustust ei leidnud, otsustas mees kogudusest välja astuda. Jumalas pettunud Vällik enda sõnul siiski pole. «Kuidas ma saan pettuda milleski, mida pole olemas?» küsis ta. Üks pöördumisele allakirjutanu on Tallinna tehnikaülikooli haldustöötaja ja lapsevanem Anu Johannes. Ta ütles, et pole õige õpetada usundiõpetamise all seda, mida saab edasi anda ka ilmalikul kombel ja teistes õppeainetes. Samuti häiris teda, et religiooniõpetust tahetakse sisse viia teiste vajalike ainete, nagu füüsika ja matemaatika arvelt. Eestis õpetatakse religiooni valikainena 50-60 koolis. Minister pooldab õpet Haridusminister Mailis Repsi sõnul peaks koolides religiooniga seotud küsimusi käsitlema, sest see on osa haridusest. «Pooldan seda, et sügavamaid usualaseid teadmisi oleks võimalik õppida usundiõpetuse tunnis, mida antakse valikainena,» ütles ta. «Algteadmised maailma religioonidest, sealhulgas kristlusest peab õpilane omandama ajaloo, kunstiajaloo ja teistes tundides.» Tartu ülikooli praktilise usuteaduse õppetooli hoidja ja religioonipedagoogika dotsent doktor Pille Valk väitis aga, et nende religiooniõpetuse ainekava sai koolikatsetustes positiivse hinnangu nii lapsevanematelt kui ka õpilastelt. «Tegime eelmisel õppeaastal 16 koolis katseid ja küsitlesime nii gümnasiste, kes õpetust said kui ka algklasside lapsevanemaid,» rääkis ta. «Pilt, mis tagasiside ankeetidest vastu vaatab, ei tunnista küll seda, et kriitika selles avalikus pöördumises oleks asjakohane.» Kirikute nõukogu täitevsekretär Tauno Teder nimetas usuõpetuse vastaste pöördumist emotsionaalseks ning ütles, et ajaloo ja kultuurikonteksti mõistmiseks on usuõpetus vajalik. «Religioonil on oluline osa ka nüüdisaegses, n-ö ilmalikus maailmas. See ainekava oma iseloomult ei ole kiriklik usuõpetus, vaid teadmiste andmine religioonist, mis siiani on siiski Eesti üldhariduskoolides olnud kesisevõitu,» ütles Teder. Pöördumise algataja Vällik ütles, et nende üleskutse jääb internetti üles kuuks ajaks. Seejärel kavatseb ta saabunud kommentaaride teksti toimetada ning valmis materjalidega kuhugi pöörduda. Seda, kuhu täpselt, ei osanud Vällik eile veel öelda. Avaliku pöördumise põhipunktid • Religiooniõpetuse ainekava rakendamine pärsib laste vaimset arengut ning iseseisva mõtlemise võimet. • Lapsed saavad kristlusekeskse pildi kultuurist, ühiskonnast, eetikast ja religioonist. • Keskendumine kristlusele kahjustab põhiseaduslikku usuvabadust ja õigust mitte tunnistada ühtki religiooni. • Laste toimetulek ja konkurentsivõime kannatab, kui usundiõpetus tuleb reaalainete ja loodusteaduste arvelt. Allikas: www.petitiononline.com/evpsuv
|
