Tänase ülemaailmse aidsipäeva puhul tegid Kuala Lumpuri tudengid rahvale HIVi-ohu teadvustamiseks 10 000 punasest õhupallist aidsi sümboliks oleva punase riba.

Kas tänasel ülemaailmsel aidsivastasel päeval julgete ministrina soovitada ka HIV-positiivsetele oma haigusest avalikult rääkimist?

Samal teemal: Kommentaar: Eesti sai ameeriklastelt üle poole miljoni USA jagab aidsivastaseks võitluseks miljardeid

Pigem ei. Kardan, et see toob neile rohkem valu ja probleeme kui lahendusi. Eestis on HIV-positiivsetel ühiskonna tolerantsuse praegust taset arvestades väga raske, sest sallivust pigem ei ole kui on.

Endiselt on kuulda arusaama, et nad on ise süüdi ja las surevad. Arvan, et sallivus ja mõistmine tulevad alles siis, kui haigus puudutab eestimaalasi laiemalt, nagu Estonia katastroof, kus peaaegu kõigil oli tuttav või lähedane, kes sinna jäi.

Milline on teie isiklik kokkupuude aidsiga?

Aids puudutas mind isiklikult esimest korda siis, kui raadiost anti teada Queeni laulja Freddy Mercury surmast. Tundsin, nagu oleksin kaotanud kellegi lähedase, sest ta oli inimene, kellest kui artistist pidasin ja pean siiani väga lugu. Sotsiaalministrina olen kohtunud inimestega HIV-positiivsete ja geide organisatsioonidest ning narkomaania rehabilitatsiooni keskustest.

Loomulikult ei ole kellelegi neist olnud otsaette kirjutatud, et ta on aidsihaige, ja keegi ei ole tulnud ka ennast tutvustama, et tere, härra minister, mina olen HIV-positiivne.

Kui levinuks ja ohtlikuks peate arvamust, et aids on vaid Ida-Virumaa narkomaanide haigus?

Tänu meedia huvile on teadmine, et haigus ohustab kõiki, jõudnud järjest rohkemate inimesteni. Ehkki endiselt leidub ka neid, kes arvavad, et kui nad ei ole süstivad narkomaanid, siis neisse see ei puutu.

Minu aidsivastane retsept on väga lihtne – kui inimene teab, et tuleb kasutada kondoomi, siis peab ta seda ka tegema. Mõtlen siin eelkõige noori, kes elavad lahedat seksuaalelu või kelle seksuaalelu võlud ja valud seisavad veel ees.

Kas te võite kinnitada, et praeguste tuhandete viirusekandjate haigestudes ja ravikulude kasvades ei jää keegi ravita?

Möödunud nädalal küsis Global Fundi esindaja minult sama, kinnitasin talle, et kõik, kes vajavad, saavad abi. Meil ei ole alternatiivi ja kindlasti ei hakata aidsihaigete puhul terasid sõkaldest eraldama, sest ka praegu on suurem osa neist ilma ravikindlustuseta.

Millal võib väita, et epideemiale on õnnestunud piir panna?

Numbrit, mis näitab juba nakatunute arvu, enam muuta ei saa. Parim kriteerium aidsivastase võitluse edukuse hindamisel on, kui iga aastaga väheneb uute juhtude arv. Ja seda tegelikkuses, mitte sellepärast, et jäetakse testid tegemata.

Juba tänavu võib juhtuda, et võrreldes eelmise aastaga on uusi nakatunuid vähem, küll võib-olla kröömikese võrra, aga siiski näitab see, et senine tegevus ei ole päris tühja läinud.

HIV ja aids arvudes

Tänavu on Eestis diagnoositud 661 HIViga nakatunud isikut ja 23 aidsihaiget.

• Mullu registreeriti 840 HIV-nakatunut ja diagnoositi 10 aidsihaiget.

• Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 4360 inimesel, sealhulgas aids 66 inimesel. Nakatunutest enamik on 15–29-aastased noored.

• HIV/aidsi ennetamiseks on riik aastaiks 2002-2006 planeerinud kokku 83 miljonit krooni.

• Ekspertide hinnangul võib tegelik HIV-positiivsete arv olla registreerituist poole suurem ning praeguste viirusekandjate haigestudes võib ravile kuluv summa ulatuda 200 miljoni kroonini.

• Ülemaailmset aidsivastast päeva tähistatakse 1. detsembril.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.38