HIV levib Eestis kulutulena

Tüdrukutirtsu tervis oli põdur juba sündides - äge kopsu- ja kõrvapõletik ja vere punaliblede ähvardavalt madal tase viis noore ema mõttele, et jääb oma tütrest lihtsalt ilma.

«Muidugi ei tahtnud ma seda algul uskuda ja palusin uut analüüsi,» meenutas ligi kuu aega nüüdseks Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskuses pideva jälgimise all viibiv Alla. Testid kinnitasid surmava viiruse olemasolu organismis.

Ah, kindlasti mingisugune narkomaan või mõni asotsiaal, mõeldakse? Aegu tagasi proovis Alla tõepoolest amfetamiini, kuid oma lähisugulase firmas töötav noorik sai nakkuse siiski mujalt - oma praegu vanglas istuvalt HIV-positiivselt elukaaslaselt.

Elab tütre pärast

«Jah, pidanuks tõesti varem mõtlema sellele, et niisugused asjad võivad juhtuda, aga eks see üks tagantjärele tarkus ole. Nüüd tuleb ravimisele mõelda... Pärast mõtlesin elu üle, nutsin, ei tahtnud enam elada, praegu olen end kokku võtnud... Tütre pärast,» tunnistab Alla.

Kuna Ida-Virumaal on nakatunute jälgimise ja ravi kogemus väiksem, tuli tal koos tütrega pealinna sõita. Just nii, nagu mõnel teiselgi noorel emal, keda Alla teab - linn siiski ju piisavalt väike ja inimesed on teineteise eluga päris hästi kursis.

«Mäletan, et arst tuli nuttes minu juurde ja ütles, et ei saa kuidagi aidata, pole raha, et vajalikku tehnikat soetada,» räägib Alla.

Tütre tervis läks pisut paremaks, kui noor ema lapsega pealinna nakkustohtrite järelevalve alla saadeti. Paarikümne päeva möödudes suutsid arstid ravimitega tuua Tanjale sõna otseses mõttes puna palgeile: haiglasse saabumise päeval oli imik olnud sinkjasvalge ja köhis kohutavalt, mäletab ema.

Kiidab arste

Ehkki praegu ei emale ega tütrele HI-viirust kontrollivaid ravimeid veel ei anta, sest esmalt tuleb võidelda lapse muude haiguste ja kurnava palavikuga, suudab Alla pealinna meedikute kohta üksnes kiidusõnu öelda. «Pisikesel on oma lemmik arstitädid, kes tal alati sära silmadesse toovad,» lausub Alla.

Alles Tallinnas on ta mõistnud probleemi tõsidust, sest temasuguseid patsiente on ses haiglas veelgi. Ema enda tervis on seni korras, nagu ka Tanja 4-aastasel vanemal õel, kes on surmaviirusest puutumata.

«Eks lähisugulased ja tuttavad teavad minu olukorrast, aga ühiskondlik suhtumine on karm ja pealiskaudne: see, et narkomaan, käi sa kuradile, oled ise süüdi...» möönab Alla. Nii ei kiputagi oma muresid teistega eriti jagama - tihtipeale ei oska inimesed mõeldagi, et ehk peaks oma tervist kontrollimas käima või uurima, kuidas nakatumisest hoiduda.

«Paljud noored ei usu siiani, et see teema võiks neid kuidagi puudutada... Jah, mina olen võib-olla süüdi, et ei osanud end hoida, aga meie lapsi selles süüdistada ei saa,» hindab Alla ühiskondlikku arvamust oma saatusekaaslaste kohta.

Et Narvas ilmuv venekeelne ajakirjandus aidsiprobleemidest suurt ei räägi, pole tema kinnitusel kusagilt ka ennetavat infot piisavalt võtta. Kohalikud tohtrid on Allale öelnud, et ta on üks tuhandetest endasugustest, kel viirus diagnoositi ja kes nüüdseks abi võib saada.

See on kõigi probleem

«Võib-olla on tõesti lihtsam mõelda, et see pole minu probleem, vaid mingisuguste hoopis teistsuguste inimeste mure... Veel hullem, kui mõeldakse, et see on näiteks venelaste haigus. Ma ei ole sellega nõus, sest see on kõigi probleem,» tõdeb Alla.

Tüdruk jääb mõttesse, kui küsida, kas ja kuidas ta oma tütrele jõhkrat uudist kord teatab. «Ma arvan, et enne kümmet aastat küll mitte...» ohkab Alla. «Ma ei kujuta praegu ettegi, kui ta küsib minu käest ühel päeval, et ema, miks see just mina pidin olema.»

Samas loodab ta, et surmaviiruse vaktsiin lähitulevikus valmis saab. Muidugi ta teab, et seni tohtrid selle imeravimi leidmise suhtes niipea lootusi ei hellita, ent loodab ise salamisi ikkagi.

«Ma ei ole ju mingi ainueksemplar, aga kui silmad suletakse ja midagi ei tehta, justkui probleemi poleks olemas, siis läheb kõik ainult hullemaks...»

Arstide andmeil on tänavu diagnoositud Eestis juba üle 100 HIV-positiivse raseda. Ühe HIV-positiivse patsiendi ravimiseks spetsiifilise HI-viiruse vastase raviga kulub praegu aastas ligi 100 000 krooni.

Kas HIV-positiivsel emal võib sündida ka terve laps?

Kai Zilmer
Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskuse juht

Kui rase naine on HIV-positiivne, siis risk, et ka laps sünnib HIV-positiivsena, on ligikaudu 30%. Jah, muidugi on olemas võimalus, et laps ei sünnigi nakatununa.

Raseda jälgimise, talle HI-viiruse vastaste ravimite andmise, õige sünnitusviisi (eelistatult keisrilõige) valiku ja vastsündinu rinnaga toitmisest loobumise tulemusena on võimalik riskiprotsenti väga oluliselt vähendada.

Seetõttu on ülioluline, et kõik HIV-positiivsed rasedad oleksid lisaks günekoloogile ka nakkusarsti järelevalve all.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.47