| Politseiameti pressiesindaja sõnul töötas 1. septembri seisuga politseis kokku 3300 politseiametnikku ehk 576 võrra vähem, kui oli ametikohti. Seega oli kohtade täidetus 85 protsenti. «Kõige rohkem oli politseiametnike kohti 1. septembri seisuga täitmata Põhja prefektuuris, kus oli vajaka 267 korrakaitsjat. Prefektuuris oli septembri alguse seisuga täidetud 81 protsenti ametikohtadest,» ütles pressiesindaja BNS-ile. Politseiametnikest 35 protsenti ehk 1142 on naised. 1993. aastast peale pole veel ühelgi aastal olnud korrakaitses nii vähe ametnikke kui praegu. Kui näiteks 1995. aastal töötas politseis 6588, 2001. aastal 3550, 2003. aastal 3553 ja 2004. aastal 3520 inimest, siis mullu oli korrakaitsjaid vaid 3412. Tänavu veebruaris langes politseinike arv esimest korda alla 3400 ning ametis oli vaid 3373 töötajat. Möödunud aastal lahkus politseitöölt 422 inimest, kellest 131 märkisid põhjuseks kehva töötasu. Seega saab olukorda parandada vaid motivatsiooni tõstmise ehk palga konkurentsivõimelisemaks muutmisega, on kinnitanud politseipeadirektor Raivo Aeg. «Minu hinnangul peaks politseiniku miinimumpalk tõusma paari tuhande krooni võrra riigi keskmise palga tasemele ehk politseinik peaks teenima vähemalt 7200-7300 krooni kuus. Tulevikus võiks politsei miinimumpalga siduda riigi keskmise palgaga,» on Aeg öelnud. Politseijuhi sõnul tuleb sel aastal kindlasti saada kontrolli alla politseiametnike töölt lahkumine, sest vastasel juhul on raske seni saavutatud häid töötulemusi säilitada. |