Eilses Eesti Ekspressis ilmunud loo põhjal, mis räägib Arnold Rüütli rollist Johannes Hindi represseerimisel, tekib küsimus, kas Rüütel on valetanud Eesti Vabariigile korduvalt süümevannet andes.

Süümevandes, mis kehtis Eesti Vabariigis selle taastamisest kuni 2000. aasta 31. detsembrini, on Arnold Rüütel nii riigikokku kui ka presidendiks kandideerides kinnitanud, et ta ei ole osalenud kodanike nende poliitiliste veendumuste ja ebalojaalsuse pärast jälitamisel ega represseerimisel, kirjutas Eesti Päevaleht.

Samal teemal: Tartumaa valijamehed seisavad Rüütli selja taga

Kas ministrite nõukogu esimehe esimese asetäitjana KGB-le saadetud salajane kiri teatega, et on hädavajalik tugevdada kontrolli Desintegraatori üle, tähendab, et Rüütel kellegi represseerimisest ise osa ei võtnud? Või vandus ta siiski kümme aastat hiljem valet?

Ajaloolase Indrek Jürjo sõnul näitas see, kui kõrge ametnik andis KGB-le korraldusi, et kõrge ametnik osales protsessides aktiivselt, mitte lihtsalt kõrvaltvaatajana.

Tartu ülikooli riigi- ja haldusõiguse professori Kalle Meruski sõnul on nii õrnale teemale raske otsest hinnangut anda.

«Küsimus on, kas ta kirjutas selle kirja omal initsiatiivil või taotleti ametlikult tema arvamuse esitamist ja Rüütel vastas järelepärimisele,» ütles professor.

Toimetas Martin Šmutov, PM online