Täna mälestati Põhja-Osseetias Beslanis aasta tagasi pantvangidraamas hukkunuid Foto: EPA

Pöördumise edastasid Beslani mälestusüritusi kajastavatele välisajakirjanikele aastatagustes sündmustes purustatud kooli hoovil komitee esindajad eesotsas komitee liikme Ella Kessajevaga.

Beslani koolis aasta tagasi pantvangidraamas hukkunud laste emad teatasid, et ei looda enam laste surmasaamise põhjuste õiglast uurimist ning ei soove enam jääda riiki, kus inimelu midagi ei maksa.

Beslani emad soovivad varjupaika ükskõik millises demokraatlikus riigis, kus järgitakse inimõigusi, teatas Kessajeva.

Pöördumises kirjeldatakse, kuidas Vene vägede tormijooksu ajal inimesi tapeti ning nüüd kohtus kogu süü terroristide peale veeretada tahetakse.

Pöördumises nenditakse, et pantvangikriisi ajal tapsid terroristid küll 21 inimest, kuid naisi ja lapsi ei puutunud. Aga kes siis tappis ülejäänud 300 inimest, kellest enamuses olid naised ja lapsed, küsitakse pöördumises, millele on alla kirjutanud üle 500 hukkunu sugulase.

Beslani emad heidavad võimudele ette oma poliitilise kuvandi huvides loobumist läbirääkimistest ja suure hulga naiste ja laste teadlikku küünilist ohverdamist: enamus hukkunuid sai surma tankimürskudest ja granaadiheitjatest.

Kessajeva teatas ka, et soovib Vene president Vladimir Putinilt esinemist Beslani terroriasjas toimuval kohtuistungil tunnistajana. Putin peaks rääkima kohtule, millega ta kui riigipea tegeles pantvangikriisi ajal 1.-3. septembrini 2004. aastal.

Mälestusüritustele Beslani on sõitnud ka Moskvas 2002. aastal Dubrovka teatris toimunud pantvangidraama ohvrite esindajad, kel on Vene riigile samasugused etteheited. Dubrovka omaksed tegid Beslani omadele ettepaneku ühendada jõud võitluses õigluse eest vajadusel kuni Strassbourgi inimõiguste kohtuni välja.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: