Kesk-Prantsusmaal asuvast koopast leitud muistised, mis näitavad, et tänapäevase inimese kauged esivanemad ja viimased neandertallased puutusid umbes 38.000 aasta eest kokku. Foto: AFP

Teadurid väidavad, et Prantsusmaalt leitud muististe vanus viitab sellele, et kaks erinevat gruppi puutusid umbes 38.000 aasta eest kokku.

«Need andmed viitavad selgelt kronoloogilisele kooseksisteerimisele ja seega ka võimalikule demograafilisele ning kultuurilisele mõjutamisele viimaste neandertallaste ja varaseimate anatoomiliselt ja käitumuslikult moodsa inimese populatsioonide vahel Lääne-Euroopas,» kirjutasid uurijad.

Mõned teadlased usuvad, et neandertallased ja tänapäevase inimese esimesed esivanemad elasid küll samal ajal, ent ei puutunud kordagi kokku.

Teiste uurijate arvates surid neandertallased enne välja, kui moodne inimene välja ilmus.

Kolmanda versiooni kohaselt võisid inimesed ja neandertallased kohtuda ja koguni omavahel paarituda.

Teadusajakirja Nature tänases numbris avaldatud artiklis väidavad teadlased, et on aastakümneid teravaid vaidlusi põhjustanud küsimusele viimaks vastuse leidnud ja see oli peidus Kesk-Prantsusmaal asuvast Grotte des Freesi koopast leitud tööriistades.

Koopas toimunud väljakaevamistel leiti esimestele tänapäevastele inimestele kuuluvaid tööriistu, mis asusid kahe neandertallaste tööriistade kihi vahel.

Cambridge'i ülikooli teaduri Paul Mellarsi juhitud uurimisrühma kinnitusel näitab leid veenvalt, et kaks gruppi elasid ühel ajal ning kasutasid ka teatud ajavahemikul ühte varjualust.

Koopast leitud luufragmentide analüüs kinnitas teadlaste oletust.

Uurijate arvates liikusid inimesed ja neandertallased perioodiliselt põhja-lõuna suunas kliimamuutuste tõttu.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: