«Te võite rääkida kuritegudest, mida me ei sooritanud, te seletate seda kavatsustega, mida meil kunagi ei olnud,» ütles Milosevic kohtus.

«Ja millega te nüüd olete välja tulnud ... te panite mehaaniliselt kokku sündmuste jada, millest mõned on kindlasti kuritegelikud, ja seda ilma igasuguste tõenditeta,» sõnas Milosevic.

Endine Jugoslaavia liider lõpetas kaitsekõne sissejuhatuse kolmapäeva hommikul, teisipäeval selgitas ta neli tundi kestnud kuulamisel kaitse põhimõtteid.

«Härrased, te ei suuda ette kujutada, milline privileeg see on, kui isegi tingimustes, mis te olete mulle kehtestanud, on tõde ja õigus minu poolel,» ütles Milosevic kohtule avalduse ettelugemist lõpetades.

Milosevicile on enda kaitsmiseks antud 150 päeva, kuid ta ütles teisipäeval kohtus, et vajab kõikide enda valitud tunnistajate ristküsitlemiseks rohkem aega.

Milosevicile on esitatud üle 60 süüdistuse sõjaroimades ja inimsuse vastastes kuritegudes seoses tema väidetava rolliga 1991-1995 aastate sõjas Horvaatias, 1992-1995 aastate sõjas Bosnias ning Serbia jõudemonstrsatsioonis Kosovos aastail 1998-1999.

Ühtlasi süüdistatakse Milosevici ka genotsiidis Bosnias, kus sõjas hukkus 200.000 inimest. Süüdimõistmise korral ootab Milosevici eluaegne vanglakaristus.

«Me tõesti aitasime serblasi (Bosnias ja Horvaatias), loomulikult me tegime seda! Me oleksime olnud maailma suurimad pätid, kui me poleks aidanud, kui nende elu oli ohus,» ütles Milosevic.

Milosevic kujutas end kohtus rahutegijana, öeldes, et serblaste «suurim soov oli rahu».

Talle esitatud süüdistustele otsese vastuse andmise asemel teatas Milosevic, et ta on ulatusliku Serbia-vastase vandenõu ohver. Vandenõud olevat juhtinud Saksamaa ja Vatikan koos Euroopa Liidu ja USAga.

Kolmapäeval teatasid Haagi kohtu meditsiinieksperdid, et Milosevic ei ole tervislikel põhjustel võimeline ennast ise kaitsma. Milosevic ei nõustunud aga endale kaitja määramisega.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5