|
«Hetkel meil võimalust [võimalikul missioonil osalemiseks] pole, kuna on juba
neli missiooni komplekteeritud,» ütles Brüsselis viibiv Paet BNS-ile.
Paeti kinnitusel on Eesti osalemine võimalikus rahuvalvekontingendis siiski
võimalik ja seda sõltuvalt aruteludest kaitseministeeriumiga.
Euroopa Liidu riikide välisministrid jõudsid teisipäeval põhimõttelisele
üksmeelele selles, et soovivad Liibanonis vägivalla kohest lõpetamist ja
seejärel püsiva vaherahu sõlmimist.
Samas tekitas euroliidu välisministrite vahel eriarvamusi see, milline on
ühise avalduse sõnastus. Suurbritannia, mida toetasid Saksamaa, Tšehhi, Poola ja
Taani, oli vastu EL-i eesistuja Soome esitatud deklaratsioonikavale, mis kutsus
«viivitamatule vaherahule» Iisraeli ja Hizbollah' vahel.
Soome valmistatud avalduse mustandit toetasid omakorda Rootsi, Hispaania ja
Kreeka.
Pärast neli tundi avalduse sõnastuse üle kestnud vaidlusi leppisid
välisministrid kokku ühisavalduses, millega Euroopa Liit kutsub üles
«vaenutegevuse viivitamatule peatamisele, millele järgneks püsiv vaherahu».
Urmas Paeti kinnitusel ei saa siiski rääkida eri leeridest Euroopa Liidu
sees, kuna välisministrid jõudsid kohtumise lõpus üksmeelele ja see näitab, et
Euroopa Liidu ühine välispoliitika toimib.
«Peamine on rahu saavutamine, et lõpeks inimohvrite arvu pidev kasv,» lisas
Paet.
Paeti sõnul tuleb lahingutegevus viivitamatult lõpetada ja pantvangid
vabastada ning kõik edasised jõupingutused on vaja suunata poliitilise lahenduse
leidmiseks, mis tagaks piirkonnas püsiva rahu.
«Tsiviilelanike hukkumist nii Liibanonis kui Iisraelis ei saa kuidagi
õigustada,» ütles minister.
Paet avaldas samas ka lootust, et rahvusvahelise üldsuse ühiste
jõupingutustega suudetakse regioonis luua olukord, mis tagab nii Liibanoni kui
Iisraeli tsiviilisikute ohutuse.
Lähis-Idas kestva lahenduse saavutamiseks on Euroopa Liit valmis võimalikes
rahuvalvevägedes osalema suurusjärgus 10 000-15 000 sõduriga. Euroopa Liit on
valmis osalema ÜRO stabiliseerimisjõududes, kuid enne seda peavad kõik konflikti
osapooled kohustuma vaherahuks.
Valmisolekut oma sõdureid regiooni saata on Reutersi andmetel väljendanud
Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Soome, Rootsi ja Poola ning samuti Euroopa
Liidu kandidaatriik Türgi ja moslemiriik Indoneesia. |