Aasta algusest kehtiv mootor-sõiduki registreerimise eeskiri võimaldab kurjategijal auto senisest lihtsama vaevaga enda või kolmanda isiku nimele ümber registreerida.

Samal teemal: Juhtkiri: Liberaliseerimise karid (7)

Siiani pidi auto ümberregistreerimise juures olema auto omanik või tema notariaalselt kinnitatud volikirjaga esindaja. Alates selle aasta 10. jaanuarist seda enam ei nõuta.

Endale mittekuuluva sõiduki ümberregistreerimiseks piisab, kui inimesel on ARKis ette näidata omaniku lihtkirjalikus vormis ehk notariaalselt kinnitamata volikiri, mis volitab teda sõidukit ümber registreerima.

ARKi asi pole kontrollida

Kui inimene tahab kirjutada sõidukit oma nimele, peab volikirjas olema öeldud, et volitatud isikul on õigus teha tehingut iseendaga. Seega peab suli teadma, kelle nimele varastatud või laenatud auto on ARKis registreeritud. Seejärel jääb tal vaid üle omaniku asemel endale volikiri välja kirjutada ja sellega autoregistrikeskusesse minna.

Autoregistrikeskuse regist-

reerimisosakonna juhataja Sulev Villi sõnade järgi on ARK ainult registripidaja. Neil puudub võimalus ja kohustus kontrollida, kas volikirjal olev allkiri ikka on omaniku käega kirjutatud.

Küll aga kontrollitakse autoregistrikeskuses piinliku täpsusega tehingut tegeva inimese isikut. Kuid ka sellest ei pruugi Villi väitel alati abi olla. «Kurjategijad ju suudavad filigraanselt võltsida kõiki dokumente, ka passi,» tõdes ta.

Et riske maandada, on autovargal mõistlik saata ARKi omanikuvahetust registreerima n-ö tankist.

Takistuseks ei saa ka see, kui auto on varastatud ühegi dokumendita. Enne muudatuste kehtima hakkamist trükitud sõiduki registreerimistunnistusel on kirjas, et sõiduki ümberregistreerimiseks peab ARKi esitama regist-reerimistunnistuse A- ja B-osa.

Nüüd seadus seda ei nõua. Piisab, kui anda ARKi ametnikule omaniku võltsitud allkirjaga seletuskiri selle kohta, et auto registreerimistunnistus on kadunud.

Petturi ainus mure on veenvalt esineda, sest kahtluse korral on ARKil siiski õigus ja kohustus registreerimisest loobuda.

Kui kõik sujub ja ARKis järjekorda ei ole, on viie minuti jooksul auto uue omaniku nimele registreeritud.

Pärast seda võib pettuse ohver masinast vähemalt mõneks ajaks suu puhtaks pühkida.

Sõber koorib sõbra naha

Kui nüüd auto endine omanik politsei poole pöördub, algab uurimine, mis võib kesta kuid. Ja enne, kui kohus pole oma sõna öelnud, ei saa heauskselt ostjalt autot käest võtta. Kui auto endine omanik seda üritab, võib teda süüdistada masina ärandamises.

Et selline petuskeem pahatihti läbi läheb, kinnitavad nii ARKi töötajad kui ka üks praegu menetluses olev kriminaalasi.

Tänavu kevadel müüs Vil-jandimaa mees Ants Kuusk oma 1988. aastal valminud Volkswagen Passati 33 000 krooni eest Maie Uibopuule.

Raske haiguse käes vaevlev töövõimetu esimese grupi invaliid Uibopuu vajas autot arsti juurde pääsemiseks.

Et kogu Uibopuu vaba raha sai auto ostule kulutatud ja riigilõivuks enam raha ei jätkunud, leppisid osapooled kokku, et ei hakka autot ümber registreerima.

Kuusk kirjutas Uibopuule auto kasutamise volituse. Nii jäi masin autoregistrisse Kuuse nimele.

Aprilli esimestel päevadel laenas Uibopuu poeg auto oma sõbrale Joel Sirgile. Sirgil olevat autot paariks päevaks hädasti vaja.

Paarist päevast said aga nädalad ja kuud ning Uibopuu pole siiani oma autot näinud. Kui Uibopuu Sirgile helistas ja oma auto järele päris, teatas too, et auto võttis ta ära Uibopuu poja võl-gade katteks.

Sellele, et 23-aastane Sirg rahahädas vaevleb, viitab fakt, et mullu 22. jaanuaril jäi ta lahtise turvavööga sõites politseile vahele. Selline hooletus läks mehele maksma 3000 krooni. Päev varem aga jäi noormees politseile silma, kui ta oma BMWga Pärnus noort juhti teistest eristava vahtralehemärgita ringi sõitis. Selle patu eest nõuti talt samuti 3000 krooni.

Et juba kohtutäiturite kätte läinud võlanõue lunastada, ot-sustas Sirg väljapetetud auto rahaks teha. Volkswagenit soovis talt osta tema 20-aastane sõber Sven Vetkin.

Koos suundusid noormehed ARKi Pärnu büroosse, kus Sirg esitles end võltsitud volikirja kasutades Kuuse esindajana. Et mehed esinesid veenvalt, läks pettus läbi. Mõni aeg hiljem oli Vetkin Volkswageni seaduslik omanik.

Kuna Viljandi politseinikud ei kiirustanud Uibopuule autot tagasi tooma, palkas naine endale appi võlgade tagasinõudmisega tegeleva Vladimir Viikbergi. Kuid temagi ei saanud seaduse vastu. «Seisin auto kõrval, kuid mingit võimalust seda tagasi võtta mul polnud,» kinnitas ta. Nüüd on juhtunut asunud uurima ka Pärnu politseijaoskond.

Ringkonnaprokurör Sirje Hunt jäi oma kommentaarides napiks. «Kahtlustatav on teada ja menetlust jätkatakse,» ütles ta.

Toimetusele on teada, et esmaspäeval tunnistas Sirg Pärnu politseijaoskonna majanduskuritegude osakonna juhtivinspektorile Heinart Rändveele oma patud üles.

Päev enne Sirgi ülestunnistust üritati aga autot Uibopuule tagasi pakkudes keelitada teda politseist avaldust tagasi võtma.

Uibopuu kinnitusel helistati talle pühapäeval ja lubati auto Viljandisse tuua, kui ta oma avaldusest politseile loobub.

Sellise pakkumisega Uibopuu ei nõustunud. «Mis ma selle autoga teen, kui see on Vetkini nimele registreeritud,» sõnas Uibopuu.

Auto kätte pärast uurimist

Kas ja millal invaliid talle nii vajaliku sõiduvahendi tagasi saab, pole teada. Kindlasti ei saa see juhtuda enne, kui uurimine on lõpetatud. Ei ole ka selge, mis saab Vetkinist.

Kui uurimine selgitab, et ta oli kuriteos kaasosaline, saab ka tema oma karistuse. Kui Vetkin oli tõesti heauskne ostja, kes ei teadnud võltsitud volikirjast midagi, peab tema kulutused katma Sirg.

Sirgi ennast saab süüdimõistmise korral karistada kelmuse ja dokumentide võltsimise eest.

Riigikogu õiguskomisjoni endise esimehe Väino Linde väitel sooviti muudatustega registreerimiskorras teha asjaajamist inimestele lihtsamaks. Paraku muutus selle läbi kurjategijatelgi as-jaajamine hõlpsaks.

Tema sõnul võib veel aru saada sellest, et auto kasutusvolitus ei pea olema notariaalselt kinnitatud, küll aga oleks seda vaja masina ümberregistreerimiseks.

«Tegemist on ikkagi varaga, mille väärtus võib ületada sadu tuhandeid kroone,» põhjendas Linde. Tema seisukoht on, et Riigikogu peaks endise korra taastama.

Autoregistrikeskuse regist-

reerimisosakonna juhataja Sulev Vill ei nõustunud Linde arvamusega, et muudatused tehti liiga vara. «Seadusandjad peavad lähtuma keskmisest, mitte sellest, mis kõik juhtuda võib,» tähendas ta.

Juhtkirja loe LK 10

Väljavõte

eeskirjast

§ 3. Registritoimingu korraldus

(1) ARK teostab registritoiminguid oma piirkondlike büroode kaudu, sõltumata omaniku või tema esindaja elu- või asukohast omaniku või tema esindaja juuresolekul ning isikutunnistuse või sellega võrdsustatud isikut tõendava dokumendi esitamisel. Omaniku esindaja peab esitama vähemalt lihtkirjalikus vormis volikirja.

§ 10. Registreerimistunnistuse säilitamine ja kaasaskandmine

(2) Registrimuudatuste vormistamiseks tuleb esitada kaheosalise registreerimistunnistuse korral registreerimistunnistuse A- ja B-osa.

(4) Registreerimistunnistuse kaotamise või varguse või

kasutamiskõlbmatuks muutumise korral tuleb sellest kohe teatada ARKile. Kaotatud või varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud registreerimistunnistus kuulutatakse kehtetuks avalduse esitamise kuupäevast.

§ 11. Registreerimistunnistuse asendamine

2) Sõiduki omaniku vahetuse vormistamiseks ei ole kaotatud või varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud registreerimistunnistuse eelnev asendamine nõutav.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33