Padisel asuti olukorra leevendamiseks kraave kaevama, kuid seegi ei suutnud palju päästa. Tõenäoliselt ulatub vihmaga tekkinud kahju ainuüksi Laheotsa talus miljonite kroonideni.

Tiigiks muutunud põldudega tuleb leppida ka mullu aasta põllumeheks valitud Laheotsa talu peremehel Johannes Valgul. «Meie Padise põllud on rajatud peamiselt uudismaale, kust veel kuhugi joosta ei ole, ning praegu kõik lainetab,» rääkis Valk eile.

Padisel asuti olukorra päästmiseks kraave kaevama, kuid needki ei suutnud kogu vihmavett vastu võtta. Köögiviljapõldudele on see katastroof ning tõenäoliselt võib vihmaga tekkinud kahjusid mõõta ainuüksi Laheotsa talus miljonites kroonides. «Mullu oli meie köögivilja müügikäive 25 miljonit krooni,» märkis Valk.

Samal teemal: Tallinna linnavalitsus soovitab Laagna teele mitte sõita (4) Tallinna Vesi valmistub vihmasadude jätkumiseks (1) Forellid pääsesid koduaeda ujuma (4) Uputuskahjude eest ei taha keegi vastutada (5) Kindlustus üleujutuse vastu ei aita (16)

Sööt siiani kogumata

Siiski on Valgu sõnul olemas võimalus, et põllud ikkagi ära kuivavad ja sealt ka saaki saab. «Iseasi, milline on kvaliteet ja kaua seda üldse säilitada saab,» lisas ta.

Laheotsa talus on 190 hektaril maas kartul, 70 hektaril porgand, 10 hektarit maad on peedi all ning mugulsibul kasvab 13 hektaril.

Tarumaa põllumeeste juhi Jaan Sõrra sõnul ei ole Põhja-Eestis tõepoolest haruldane, kui heinapallid põllult vee peal jõgedesse triivivad. «Lõuna-Eestis on olukord pisut parem, kuid tükiks ajaks panid viimaste päevade vihmad tööd ikkagi seisma,» rääkis Sõrra.

Midagi head Sõrra hinnangul lõviosale talunikest tänavune suvi aga ei tähenda, sest pidevad vihmad on tekitanud olukorra, kus siiani on veel koristamata suur osa söödast, mis võibki maha jääda.

Määrus aastateks

Maaharijate elu muudab siiski pisut kergemaks põllumajandusministeeriumis valmiv eelnõu, mis peaks kehtestama ühtse korra looduskahjude hüvitamiseks. Põllumehed on sellise määruse vajadusest rääkinud juba ammu, sest igal aastal on ikaldusele järgnenud suur poliitikute vaidlus selle üle, kas ja kui suures ulatuses peaks kahjusid maaharijatele hüvitama.

Sellise määruse vajalikkusest on tänavu suvel korduvalt rääkinud ka Jaan Sõrra.

Põllumajandusministeeriumi põllumajanduse informatsiooni ja tulupoliitika büroo juhataja Katrin Puhmi sõnul peaks määrus valmis saama sügiseks, et siis mitmel järgneval aastal võimalike looduskahjude väljamaksmist reguleerida.

«Määrusega kehtestatakse eelkõige kahjutasu maksmise alused, mingitest summadest selles veel juttu ei ole, sest need sõltuvad kahju ulatusest ja rahalistest võimalustest,» märkis ta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.8