Prantslased näevad tulevikku tumedates toonides, sest hinnatõus on 1991. aastast peale kõrgeim ja majandus kasvab vaevalt paar protsenti.
Ka moefirmade tänavused majandustulemused pole olnud hiilgavad, sestap vähendatakse kulutusi ja otsitakse neurootiliselt uusi staartooteid. Pühakuoreooliga moekunstnikud on puutumatud, kuni firmal läheb hästi. Kui aga peadisainer ei suuda tähtloomingut piisavalt nobedalt vorpida, asendatakse ta uuega. Pariisi moemikrokosmose ajas sel hooajal ärevaks Paolo Melim Anderssoni lahkumine trendikast Chloé moemajast, kus ta oli jõudnud teha vaid kolm kollektsiooni.
Anderssoni ajal nihkus retrohõnguliste, boheemromantiliste ja tütarlapselike riiete poolest tuntud Chloé oma orbiidilt kõrvale ja kohe kostis nii moetoimetajate kui ka klientide nurinat. Stella McCartney ja Phoebe Philo taktikepi all uue hingamise saanud Chloé loodab vanale rajale naasta inglanna Hannah MacGibboni ametissenimetamisega. Chloélt pärineb ka selle kevadsuve üks olulisemaid uudislõhnu Chloé Eau de Parfum, esimene sellelt moemajalt pärast kümneaastast pausi.
Tulemuseks on buduaarliku lehviga romantiline juveelpudel, samuti viimase aja üks esinduslikumaid reklaamikampaaniaid. Uuel parfüümil on kogunisti kolm reklaaminägu: Poola modell Anja Rubik, Harry Potteri filmidest tuntud Prantsuse näitlejatar Clémence Poesy ja – nagu juhuslikult – intellektuaalne näitlejanna ja moeikoon Chloë Sevigny. Mehed-lõhnanäod Teine moeringkondi erutanud teade räägib kultusliku Belgia moemaja/moekunstniku Maison Martin Margiela uudisparfüümist, mis peaks rahvani jõudma 2009. aasta teisel poolel. Erakordse moevisionäärina tuntud Margiela on suutnud osavalt end ikooniks mängida, säilitades samas oma eksklusiivsuse ja suunatuse moeinsaideritele.
Asjale lisab head (turundus)vürtsi omanimelise brändi taga seisva moelooja mõistatuslikkus. Näiteks avalikkusele on Margiela isik jäänudki anonüümseks: ta ei anna kunagi intervjuusid ega poseeri pressile, kõik ajakirjanike küsimused saavad vastuse faksiga, allkirjaks Maison Martin Margiela. Siit moerahva hingel kipitav küsimus – kuidas võiks lõhnata nähtamatu mees? Parfüümireklaamides aga troonivad endiselt modellide asemel filmidiivad. Kinotähtede palkamise pioneer, kultuslik Chanel No 5 vahetab välja Nicole Kidmani, Amélie’na tuntud Audrey Tautou’, šiki prantslanna elusvormi vastu. Filmist «Saatan kannab Pradat» tuntud Anne Hathawaygi on allkirjastanud tulusa lepingu: temast saab sügisel Lancôme’i uudislõhna nägu. Ja prantslannade fetišparfüümi, Thierry Mugleri Angeli reklaamides poseerib varsti veetlevalt blond Naomi Watts. Angeli alguspäevil oli samas rollis 1990. aastate ikoon, blond jääkuninganna Jerry Hall. Mõningase hilinemisega on filmidiiva-trend ilmunud ka meeste maailma: näiteks Matthew McConaughy on Dolce & Gabbana viimase parfüümi The One maskuliinsema versiooni seksikaks sümboliks. Popiprints Justin Timberlake’i peaks varsti nägema Givenchy moemaja lõhnareklaamides. Ning Diori moemajalt ootab kopsakat honoraripommi odöörireklaamides esinemise eest Jude Law. Ikooniks Che Guevara Louis Vuitton seevastu tahab kuuluda legendide ja otsustajatega samasse maailma. Alles olid nende kotireklaamidel Catherine Deneuve ja Mihhail Gorbatšov. Nüüd tinistab Annie Leibovitzi fotoobjektiivi ees hämaras hotellitoas kitarriga igiveerev kivi Keith Richards, kes sarnaselt Gorbatšoviga annetab oma honorari heategevuseks: Al Gore’i keskkonnafondi. Moekunstnike appikutsumine oma kergelt kopitanud toote imidži värskendamiseks või lihtsalt sutsukese glamuuri, originaalsuse ja seksikuse lisamiseks on juba vana trikk. Seda kasutatakse nii suhkruasendaja, šampanjaklaaside, autode kui ka massimoemärkide puhul. Nii paljastas kiirmoekett H&M põnevuses moepublikule oma järgmise koostöö kuulsa disaineriga. Karl Lagerfeldi, Stella McCartney ja Viktor & Rolfi järel astub sellesse ritta Pariisis tegutsev Jaapani moevisionäär Rei Kawakubo, Comme des Garçons’i looja. Omapärane, veidrate siluettide, värvi- ja materjalikoosluste poolest tuntud märk pole just kõige kandjasõbralikum, suurima müügieduga on meestesärgid ja polod. Saab siis näha, kas pakutakse samu rõivatükke H&Mi kastmes või tullakse välja millegi uudsega. Tänavamoest rääkides on trendiotsijad tihti pettunud, et Pariisis ei leidu sellist mitmekesisust kui Londonis. Tõsi on, et Pariisis kuuluvad kõik pigem mingisse suuremasse stiilirühma kui esindavad iseennast.
Neist Pariisile kõige tüüpilisemad on iseteadlikud bobo-noorukid. Bobo (bourgeois-bohéme) tähistab jõukast keskklassist pärit intellektuaalseid noori, kelle elu on materiaalselt kindlustatud, maailmavaade aga pigem roheline ja vasakpoolne. Lisaks on neile sümpaatsed revolutsioonilised ideed ja ikoonid nagu Che Guevara ning nende elus on kesksel kohal muusika, indierokk või elektro. Tänavate vormirõivad Korralikul bobol on stiilne nahktagi, kulunud teksad, T- või triiksärk, tennised Converse’ist Nikeni ja juuksed pigem pikemad – väljanägemine on nagu popgruppide Justice või BB Brunes liikmetel. Nende tüdruksõbralgi on nahktagi, pehmest nahast vanunud metallkaunistustega suur kott (soovitavalt Chloé või Marc Jacobs), kitsad teksad või mustad sukad, baleriinikingad või hoopiski toekad platvormkingad ning veninud kudumid. Moesoenguks aga sirge tukaga pikad juuksed. Bobodega konkureerivad tänavapildis töölisklassi taustaga tecktonik’u-noored. Belgiast ja Hollandist umbes seitsme aasta eest alguse saanud tectonik’u stiil on Prantsuse noorsookultuuri eelmise aasta uudis, milles annab tooni tugevam sugupool. Tectonik’u muusika on segu diskost, tibutantsust ja 1920. aastate džässist, mis tantsuliselt väljendub peamiselt kätega kohapeal vehkimises. Tecktonik’u-poiste vormirõivaks on kitsad, madala värvliga mustad teksad, mis seisavad üleval kirju vööga ja paljastavad ka poole istmikku katvaist aluspükstest. Nende ülakeha katavad sügava V-kaelusega mustvalged T-särgid, mida ehivad hõbeda- ja kullakarva tekstid, ja kaela kaunistavad ketid. Nende põhitunnuseks on aga juuksed: 1980. aastate jalgpallurisoengu tänapäevasem variant ehk pealt-tagant pikem, külgedelt lühike ja kõik kilogrammi juuksegeeliga jäigaks aetud. Juurde törtsuke neoonvärvides detaile ja saabki kokku keskmise tecktonik’u-noore portree. Kevadsuve silmapaistvamaks uudistrendiks nii naiste kui ka meeste seas on aga värvilised teksapüksid – punased, erksinised, kollased, lillad. Tänavate põhivarustajaks on retrovõtmes valikuga tuntud American Apparel.
Yves Saint Laurent Viimase aja kõige kurvem sündmus Pariisi moeilmas oli legendaarse disaineri Yves Saint Laurent’i surm – tema oli üks käputäiest disainereist, kes 20. sajandil moodi tõeliselt suutis muuta. Moemaailm leinas ja kõrgmoemeistri matustel viibis kogu kohalik koorekiht. Samas ei tulnud moelegendi surm ootamatult – juba 1970. aastate lõpust kannatas disainer depressiooni, alkoholismi ja narkosõltuvuse käes. Mida aeg edasi, seda kättesaamatumaks ta muutus. «Härra ei tunne end hästi,» kõlas moemajast tavaline vastus. |
