Esileht > Eesti uudised > Tallinn
Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Kadrioru kuulus Must Luik elab oma viimaseid päevi 30.06.2008 00:01 Urmas Tooming, Postimees Juba 8. juulil sõidavad Kadrioru kunagise legendaarse Musta Luige kohvikuhoone juurde võimsad masinad, et maja maatasa teha.   Selline nägi Voldemar Herkeli projekteeritud Kadrioru kohvik välja pärast valmimist. Foto: Repro Eelmise sajandi 1960ndate lõpus arhitekt Voldemar Herkeli projekti järgi valminud restoran Kadriorus sai rahva hulgas kohe Musta Luige nime, sest hoone katusel ilutses uhke merelinnu kujutis. Koht muutus külastajate hulgas kiiresti populaarseks ning sinna sissepääsemine tekitas šveitserit või baarmenit mitte tundvatele inimestele alati peavalu. Kohvikust sai ostukeskus 1990. aastatel ehitati populaar­set söögi- ja joomakohta mitu korda ringi, muudeti see ilmetuks ostukeskuseks ning hoone kaotas oma esialgse aura. Nüüd on maja elu lõpule jõudnud, sest praegused omanikud tahavad samale kohale ehitada külaliskorteritega uhke äri- ja majutushoone. Musta Luige keskuse omanikfirma NG Eesti projektijuht Aleksander Mazko kinnitas, et uue hoone projekti tegemisel nägi arhitektuuribüroo JVR arhitekt Enn Rajasaar palju vaeva, sest eesmärk oli säilitada kunagise kuulsa kohviku väljanägemist nii palju kui vähegi võimalik. Samas oli vaja arvestada maja uue otstarbega – tulemus on Mazko sõnul hea. Aasta pärast peaks hoone valmis olema. Kolmekorruselise maja esimesele korrusele tulevad bürood, kontorid ning tõenäoliselt ka mõned esinduslikud pisipoed. Osa pindadest on juba broneeritud. Tõenäoliselt leiab seal ligi 500 ruutmeetril koha ka terrassiga kohvik, kondiitriäri, kulinaaria ning lillepood. Toidukauplust hoonesse plaanitud ei ole, sest nii väikesel pinnal ei tasuvat see lihtsalt ära. Seega peavad ümbruskonna elanikud edaspidi hakkama igapäevase toidukraami järele senisest kaugemale kõndima. Hoone kahele ülemisele korrusele tuleb 36 külaliskorterit, millest osa võib ka müüki minna. Põhimõtteliselt on aga ikkagi tegemist majutushoonega, mistõttu üürib maja haldaja korterid lühemaks või pikemaks ajaks välja inimestele, kellele ei meeldi hotellis elada. Mazko kinnitas, et uus hoone tuleb praegusest veidi suurem ja natuke kõrgem. Linnaplaneerimise ameti ettekirjutuse järgi ei tohigi sellele kohale massiivset maja püstitada. Vana villa tuleb taastada Ta lisas, et Musta Luige hoone taga asub 19. sajandi keskel valminud arhitektuurimälestis, praegu väga viletsas seisus villa Mon Repos, mille NG Eesti peab rekonstrueerima. See oli ka üks põhilisi eeldusi, et Tallinna kultuuriväärtuste amet kinnistu detailplaneeringule oma kooskõlastuse andis. Mazko sõnul kavatseb firma küll ajaloolise villa taastada esialgsel kujul, kuid praegu ei ole veel teada, millise otstarbe võiks maja edaspidi saada. «Kui praegu seda maja vaadata, siis ei saagi aru, et see on kunagi olnud ilus villa,» ütles Mazko. «Pärast kordategemist muutub aga hoone kindlasti kogu kinnistu pärliks.» Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Oliver Orro ütles, et Musta Luige kinnistu detailplaneering on kehtestatud juba umbes viis aastat tagasi. Tol ajal ei pööranud linnaplaneerijad Nõukogude-aegse unikaalse arhitektuuri kaitsele veel nii suurt tähelepanu kui praegu. Seetõttu sai ka too planeering kõik vajalikud kooskõlastused. Et detailplaneeringud kehtivad määramatu aja, ei ole võimalik ka Musta Luigega praegu enam midagi ette võtta. Ta lisas, et Voldemar Herkeli projekteeritud Kadrioru kohvikuhoone taga asuv lagunev villa Mon Repos tuleb arendajal igal juhul säilitada ja korda teha. Kahjuks laguneb ajalooline hoone üha edasi. «See, et kaitsealust hoonet ei ole suudetud siiani korda teha, paneb muinsuskaitsjaid mõtlema, kas ikka on vaja edaspidi niisuguseid kompromisse teha. Mõnes kohas sellised kokkulepped tõesti toimivad, kuid kahjuks mitte igal pool.» Arvamus Robert Nerman ajaloolane Kadrioru selles kandis asub vanade villade ala. Üks suur maja jääb seal dominandiks ja vähendab paratamatult villade väärtust. Aga kui praegune kohvikuhoone juba on kord sinna ehitatud, siis võiks ju selle alles jätta, aga korda teha. Maja on lihtsalt käest lastud. Musta Luige puhul ongi tegemist vaid hooldamise puudumisega. Kui maja on haige, ei tasu seda kohe tappa ehk maha lammutada. See on põhimõtteline küsimus. Kui vaadata, kuidas see maja kohe pärast valmimist välja nägi ning kuidas praegu, siis kontrast on tohutu. Voldemar Herkeli projekteeritud hoone on oma ajastu jälg. On tekkinud selline paradoksaalne olukord, et 60ndate arhitektuurist jäävad alles ainult hruštšovkad. Neid ei saa lammutada, sest nendes elab liiga palju inimesi. Teised tolle ajastu huvitavamad hooned aga kaovad vaikselt. Sellest on kahju, sest ka Nõukogude-aegne arhitektuur on arhitektuur. Paljud asjatundjad räägivad, et Tallinna arhitektuur koosneb erinevate ajastute näidetest ning neid tuleb säilitada. Aga nagu näha, ei peeta nüüd sellest põhimõttest enam kinni. Mingi strateegia võiks ikka olla, et mida säilitada ja mida mitte. Kas soovitad lugu teistele lugejatele? Hinne: 0