| Heldna sõnul on praeguse keskkriminaalpolitsei üle põhjust uhkust tunda nii siseriiklikult kui ka välispartnerite ees, sest ametkond on auga oma rolli täitnud ja teeb seda ka praegu. «Väljakutsed, mis seisavad keskkriminaalpolitsei ees 2008. aastal, on paljuski erinevad neist, millega puututi kokku aastal 1993. Jõhker ja silmatorkav vägivaldne kuritegevus on asendunud rafineeritud nii-öelda valgekraelise kuritegevusega, mis juba ammu ei piirdu vaid Eestiga,» märkis Heldna. Ta tõi näiteks, et küberrünnakud, mis tabasid Eestit 2007. aasta aprillis, rahapesu ning sünteetiliste narkootikumide valmistamise laborid, mis tundusid 1993. aastal olevat ulmeline probleem, on praegu reaalsus. Heldna sõnul on keskkriminaalpolitsei põhiline uurimissuund rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus ning rasked majandus-, rahapesu-, narko- ja infotehnoloogiakuriteod.
Kõikides keskkriminaalpolitsei tööliinides on läbiv eesmärk kriminaalse tulu tuvastamine ja konfiskeerimine ning selle saamise võimaluste piiramine. Selleks on muude meetmete kõrval tõhusalt kaasatud ka keskkriminaalpolitsei koosseisus tegutsev rahapesu andmebüroo. Keskkriminaalpolitsei on Eesti üks suurimaid jälitusametkondi, mis teeb koostööd prokuratuuri, kaitsepolitseiameti, maksu- ja tolliameti ning teiste institutsioonidega. Keskkriminaalpolitsei on Eesti õiguskaitseasutuste peamiseks kanaliks suhtlemisel Interpoli ja Europoliga. Lisaks sellele on lähetatud mitmetesse riikidesse Eesti politsei sideohvitserid. Keskkriminaalpolitsei loodi 1993. aastal politseiameti osakonnana ning 1998. aastal sai sellest iseseisev valitsusasutus. |
